Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära). 2 Müeliinita kiud katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest. Juhib valdavalt siseelundite talitluses. Neid kiude leidub peamiselt autonoomses närvisüsteemis. Närvikiu liigid talitluse(funktsiooni) alusel: 1 aferentsed ehk sensiiblid ehk tundenärvikiud sensoorse närviraku pikad jätked. Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. 2 eferentsed ehk motoorsed närvikiud motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest.
tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju nimme- ja ristluuosast väljuvate niude-tagakõhu närvi, niude-kubeme närvi, välimise seemnenärvi ja perineaalnärvi kaudu. Samade närvide kaudu suunduvad udarasse ka sümpaatilised närvirakud, mis udaras innerveerivad veresooni ning viimasüsteemi silelihaskoelisi elemente. 19. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel
udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju nimme- ja ristluuosast väljuvate niude-tagakõhu närvi, niude-kubeme närvi, välimise seemnenärvi ja perineaalnärvi kaudu. Samade närvide kaudu suunduvad udarasse ka sümpaatilised närvirakud, mis udaras innerveerivad veresooni ning viimasüsteemi silelihaskoelisi elemente. 28) Süda ja veresooned Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel.
Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju nimme- ja ristluuosast väljuvate niude-tagakõhu närvi, niude-kubeme närvi, välimise seemnenärvi ja perineaalnärvi kaudu. Samade närvide kaudu suunduvad udarasse ka sümpaatilised närvirakud, mis udaras innerveerivad veresooni ning viimasüsteemi silelihaskoelisi elemente. 20. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel
annaabi.ee 
