mõne minuti kuni tunni jooksul. Sagedasemad toiduallergia tekitajad on lehmapiim, kanamunad, kalad, vähjalised. Marjadest, puu- ja aedviljadest osutuvad tekitajateks maasikad, vaarikad, sõstrad, kirsid, õunad, aprikoosid, apelsinid, sidrunid , tomatid, pähklid, kurgid, sõltuvalt koostisest ka erinevad joogid.. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. 1. Laps võib sensibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Seetõttu teades ema allergilist seisundit, tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega. Lihtsam on seda teha toiduallergia korral. 2. Allergilise reaktsiooni ilmnemisel antihistamiinsed ravimid, millest tuntuim on klaritiin. 3. Glükokortikoidid – need on neerupealiste koore hormoonpreparaadid (prednisoloon, deksametasoon, nende derivaadid). Nad
vererõhu langus ja teadvuse kadu viivad organismi eluohtlikku seisundisse. C. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine: ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga. Allergilise seisundi teke. Selleks on vajalik teatud peiteperiood Desensibiliseerimine: seisundist välja toomine (nt anafülaktilisest šokist) D. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Laps võib sensibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Ema allergiat teades tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega Allergilise reaktsiooni ilmnemisel kasutada: o antihistamiinseid ravimeid (Claritine) o Glükokortikoidid – neerupealiste koore hormoonpreparaadid. Kindlasti peab kasutama anafülaktilise šoki korral, kõri turse või hingamisteede tugeva turse korral. Inimesed, kes teavad oma allergiaid, peaksid seda igaks juhuks endaga
annaabi.ee 
