Kogemusel on 2 allikat: väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · võetakse vastu üksnes meeltega (näiteks värvid, helid), · paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · milledest refleksioonid tekivad (sisemised teadvuse seisundid), · osalevad refletsioonist ja sensatsioonist (aeg, nauding). Nende lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: nende põhjuseks on otsesed objektist lähtuvad mõjud. Meelelise taju juures eristab Locke · primaarseid kvaliteete, mis on omased välistele asjadele kui sellistele (näiteks ulatuvus, kuju, tihedus, arv jne.) ja · sekundaarseid, subjektiivseid kvaliteete nagu värv, maitse, lõhn, mis kujutavad endast vaid subjekti kujutlusi. Vaimul on aga ka aktiivne võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise kaudu
· Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · Praktilises elus on väga tähtis koht tõenäolisusel, · Võetakse vastu üksnes meeltega (värvid, helid), mis täiendab puuduvaid teadmisi. · Paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · Vaimu suhe sellistesse lausetesse on usk, oletus · Milledest tekivad reflektsioonid (sisemised ja arvamus. teadvuse seisundid), · Osalevad reflektsioonist ja sensatsioonist (aeg, · Riik nauding). · Riigi ülesanne on inimese vabaduse ja omandi kaitse. · Lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: · Seega ei saa riigivõim olla piiramatu. nende põhjuseks on otseselt objektist lähtuvad · Riigivõim jaotub seadusandlikuks, täidesaatvaks ja mõjud
annaabi.ee 
