efektiivsus ehk sisuliselt kasutegur, mis on antenni oomilise takistuse tõttu ühest väiksem. D on antenni suunatus, mis näitab, kui palju kordi on kiirguse võimsustihedus tugevaima kiirguse suunas suurem kui keskmiselt üle sfääri. on tagasihajumiskoefitsent: kus E on pealelangeva ja L peegeldunud kiirguse energeetiline heledus ja kiirguse langemise seniitnurk. Suurus, mis kannab endas informatsiooni aluspinna kohta on L, mis üldjuhul sõltub nii kiirguse langemise seniitnurgast kui ka asimuutnurgast . Saab eristada kiirguse erinevate polarisatsioonitasandite jaoks, mis annab täiendavat informatsiooni objekti kohta. Mikrolaineskateromeetria on meetod määramiseks, mis ei eelda signaali põhjal kujutise loomist. Varieerides seniitnurka ja uurides sõltuvust, saame rohkem teavet aluspinna omaduste kohta. Seda saab teha platvormi liikumisel uuritava piirkonna jälgimisel eri seniitnurkade alt, eri nurkade alt peegelduva kiirguse doppleri nihke erinevuse
Raiesmike koosluste seire: Taimestiku rollist süsiniku bilansis: Monteith'i seadus: NPP (esmase produktsiooni e seotud süsiniku hulga aastasumma =epsilon*APAR neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse aastasumma, epsilon kiirguse kasutamise efektiivsus. APAR= a NDVI + b, kus ndvi hinnan saadakse satpildilt. 11. Metsade kaugseire. 12. Heleduskordajate suundolenevus. Hot spot. Heleduskordaja oleneb pealelangeva kiirguse (päikese) seniitnurgast, vaatesuuna nadiirnurgast ja mõlema suuna asimuutide vahest. Heleduskordaja suundolenevust kirjeldatakse tavaliselt nn kahesuunalise heleduskordaja (BRF bidirectional reflectance factor) abil. Kahesuunalist heleduskordajat võime ette kujutada, kui heleduskordajat juhul kui ainsaks valgusallikaks on punktallikas (ligikaudu Päike) ja mõõdetakse kitsa avanurgaga vastuvõtjaga mingist suunast, kuid taevast tulev difuusne kiirgus puudub. Tüüpiline mõõtesituatsioon kaugseires
annaabi.ee 
