Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
tootmise areng (tekivad maavarad. defitsiit saamine, energiakriis masinad) Näide tänapäevast Somaalia, Mosambiik Argentiina, Boliivia Eesti Jaapan, Holland ÜHISKONNA PÕHITUNNUSED: · RIIGIVÕIM: Diktatuur · Autoritaarne · Totalitaarne Demokraatia · Vabariik - Presidentaalne - Semipresidentaalne - Parlamentaalne · Monarhia - Absoluutne - Konstitutsiooniline e parlamentaalne e põhiseaduslik · RAHVASTIK: Üldarv;, iive; vanus; sugu; usk; perekonna seis; haridus · MAJANDUS: Turumajandus (eesti); Plaani e käsumajandus (P-Korea); Naturaalmajandus (somaalia); Segamajandus (egiptus) · SEADUS: Käskkiri; Direktiivid; põhiseadus (1938); Määrus · KULTUUR:
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5
Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg,
Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2, meretaguste Pindala piirkondadega 674 843 km² Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389 (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233 (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km² tihedus semipresidentaalne Riigikord vabariik President François Hollande Peaminister Jean-Marc Ayrault Iseseisvus 6. juuni 1523 2,108 SKT triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. Rahaühik aastat Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://pilt
Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik. Prantsusmaa Lipp Prantsumaa rahvuslik embleem Prantsusmaa asendikaart Marseljees on Prantsusmaa riigihümn. Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Pealinn on Pariis. Prantsumaa pindala on 547 030 km2 , meretaguste piirkondadega 674 843 km2. Rahvaarv on 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; 2010),ilma nendeta 62 814 233 [2] (juuli 2010). Rahvastiku tihedus on 97 in/km². Keel on Prantsus keel. Riigikord on semipresidentaalne vabariik. Ajavöönd on Kesk-Euroopa. Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Rahaühik on euroala liige alates 1999 (€) Ajalugu Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire`i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Gallia
annaabi.ee 
