esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus: 1847- ühineb petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse, Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära. 50ndad 1850-54 Omski vanglas. 1854-59 semipalatinskis asumisel 1856- teenib sõjaväes ohvitserina 1859- naaseb Peterburgi. Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada. 60ndad 1861 ,,alandatud ja solvatud" sunnitööaegsed mälestused, novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on ideetus, igasuguste ideaalide puudumine
On kirjutanud ligikaudu 20 näidendit, samuti kasahhi kirjanduse õpikuid koolidele, kõrgematele õppeasutustele. Abai (1942) Ajaloolilist. Ibrahim Kunanbajev elas aastail 1945-1904. Kasahhi poeet, helilooja, filosoof. Lähendas kasahhi ja vene kultuuri, liberaalne islamist. Sündis Ida-Kasahstanis Tsingise mägedes. Ema andiski talle hüüdnime Abai 'hoolikas'. Pärast medrese lõpetamist õppis Semipalatinskis vene koolis, kus tutvus Lermontovi, Puskini loominguga. Peamine panus kasahhi kultuuri seisneb tema kasahhide rahvuslikkust ärgitavates luuletustes. Enne Abai-aega oli kasahhi poeesia suuline ja peegeldas nomaadlikke tegevusi. Abai eluajal suurenes vene kultuuri mõju, mis avaldus ka tema luules. Kasahhid peavad teda kasahhi rahvateadvuse äratajaks. Kasahhi Riiklik Ülikool kannab tema nime, samuti üks linna peatänavaid. Kujusid on nii Kasahstanis kui ka Moskvas. 1983 tegi
millel oli 1846. aastal suur menu. Samal aastal avaldati romaan "Teisik", millele järgnesid jutustused "Valged ööd" (1848). Belinski äratas Dostojevskis huvi ka sotsialismi vastu. Ta ühines utopistlike sotsialistide ringiga, mistõttu ta 1849. aastal vahistati ja mõisteti õõnestustegevuse eest surma. Dostojevski oli juba tapalaval, aga siis teatati armuandmisest ja surmanuhtluse asendamisest Siberisse saatmisega. Pärast vangistust Omskis oli ta 1854. aastast alates sõjaväeteenistuses Semipalatinskis, kus 1856. aastal abiellus ta Maria Issajevaga. 1859. aastal läks Dostojevski Peterburi. Vangistuse ja pagenduse ajel pöördus ta kristlusse ja slavofiiliasse. 1861. aastal asutas ta koos venna Mihhailiga ajakirja "Vremja", hiljem "Epohha", mis ilmus 1865. aastani. Tollel perioodil tutvus ta Ivan Gontsarovi ja Nikolai Tsernõsevskiga. Tormiliste armuseikluste tõttu jääb ta oma haigele naisele võõraks. 1862. aastal reisis Dostojevski Lääne-
Petrasevskilaste tegevus päevavalgele, 1849 kevad arreteeriti kogu grupp. Tsaar määras surmanuhtluse, kuid asendas selle lõpuks sunnitööga, armuandmisotsuse lasi ette lugeda siis, kui vahialused tapalaval olid. D sai 4 aastat sunnitööd ja seejärel sõjaväeteenistus lihtsõdurina, oli 4 aastat Siberis vanglas ja peale seda veel 3 aastat soldatina kolkalinnas Semipalatinskis. 1859 abiellus ja tuli koos naisega Peterburi tagasi. Naine oli TBC haige ja suri 1864 a, suri ka D vend, talle väga lähedane inimene. Võttis kõik venna võlad enda kanda, pidas peret ülal. Kirjutas küll palju ja sai head honorari, aga rahaliselt ikka halb olukord. Pärast asumist ei olnud enam sotsialist, revolutsionäär temas kadus. Asumisel puutus kokku kahesuguste inimestega kriminaal ja poliitvangid, kes omavahel läbi ei saand. Dl
Lugesid, arutasid, noored idee-inimesed. 1848 Euros rahvaülestõusude laine. Nikolai I tugevdas politseireziimi ja tsensuuri. Petrasevskilaste tegevus päevavalgele, 1849 kevad arreteeriti kogu grupp. Tsaar määras surmanuhtluse, kuid asendas selle lõpuks sunnitööga, armuandmisotsuse lasi ette lugeda siis, kui vahialused tapalaval olid. D sai 4 aastat sunnitööd ja seejärel sõjaväeteenistus lihtsõdurina, oli 4 aastat Siberis vanglas ja peale seda veel 3 aastat soldatina kolkalinnas Semipalatinskis. 1859 abiellus ja tuli koos naisega Peterburi tagasi. Naine oli haige ja suri 1864 a, suri ka D vend, talle väga lähedane inimene. Võttis kõik venna võlad enda kanda, pidas peret ülal. Kirjutas küll palju ja sai head honorari, aga rahaliselt ikka halb olukord. Pärast asumist ei olnud enam sotsialist, revolutsionäär temas kadus. Asumisel puutus kokku kahesuguste inimestega kriminaal- ja poliitvangid, kes omavahel läbi ei saand
annaabi.ee 
