gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris o M. semitendinosus o M. gluteus medius o M. semimembranosus (tagumised kiud) · Reie aduktsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. adductor longus (alumine 2/3) o M. adductor magnus o M. pectineus o M. gracilis o M. adductor brevis · Reie abduktsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M
carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus. Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m
tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4 Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid Mass: sõitmise ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta kogumassiga. Niisiis, mida suurem kalle ja kombineeritud mass, seda suurem gravitatsioonijõud mõjub.3 Impulssjõud: kiiruse hüppeliseks kasvamiseks on vaja kogumassi vähenemist
tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste sirutaja extensor hallucis longus - Pikk suurvarba sirutaja Sääre lihased tagumine pool pindmised
M. iliacus Niudelihas 4 M. gracilis õrnlihas 2. 4 M. adductor longus Pikk (reie) lahendaja 3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M. semitendinosus Poolkõõluslihas 5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas 5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0
22. Lähendab abaluud lülisambale 523. Pöörab keret 6 24. Pöörat reit väljapoole m. gluteus maximus suur tuharalihas, m. niudenimmelihas ei saa näidata 25. Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m. semitendinosus poolkõõluslihas 26. Sirutab küünarliigeses m. triceps brachii- biitseps 8 27. Lähendab abaluud lülisambale m. trapezius trapetslihas 28. Pöörab keret m. obliquus internus et externus abdominis – sisemine ja välimine kõhupõikilihas 29
a) tuberositas glutea (alumised kimbud) + b) tractus iliotibialis (ülemised kimbud); f. a) reie retrofleksioon ja välisrotatsioon; b) reie abduktsioon (ülemised kimbud) ja aduktsioon (alumised kimbud), c) seismisel hoiab keha puusaliigesest ette kaldumast. M. tensor fasciae latae: o. spina iliaca anterior superior; i. tractus iliotibialis; f. a) koos m. gluteus maximus`ega reie abduktsioon, b) reie antefleksioon ja siserotatsioon. Reie lihased. Tagumine rühm. M. semimembranosus: o. tuber ishiadicum; i. condylus medialis tibiae (hargneb kolmeks tekib pes anserinus profundus); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. M. popliteus: o. epicondylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. facies posterior tibiae; f. põlveliigese kapsli pingutamine (+ veidi ka sääre painutamine ja siserotatsioon) M. semitendinosus: o. tuber ischiadicum; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus
Õndla- ehk kindralihas - m. Reieluu lateraalne põndapealis Sääreluu proksimomediaalne sev ja Põlveliigese painutamine ja popliteus kaudaalne pind karnivooridel sääre sissepööramine Mediaalsed lihased Poolkilelihas - m. semimembranosus Istmikuluuköber, (eq ka:) lai ristluu- Reie- ja sääreluu mediaalne põnt Põlveliigese painutamine ja köbru side puusaliigese sirutamine, tagajäseme toetumisfaasis puusa- ja põlveliigese
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Istmikuköber Sääreluu köprus Painutab ja m. Istmikuköber Sääreluu --"-- semitendinosus pöörab säärt semimembranosus mediaalne põnt, sissepoole, põlveliigese kihn, fikseeritud sääre õndlalihase korral sirutab sidekirme
Meat Science 68:515– skeletal muscle. Animal 2:1254–1264. 521. Kemp, C. M., D. A. King, S. D. Shackelford, T. L. Lee, H. L., V. Santé-Lhoutellier, S. Vigouroux, Y. Wheeler, and M. Koohmaraie. 2009. The caspase pro- Briand, and M. Briand. 2008. Role of calpains in teolytic system in callipyge and normal lambs in lon- postmortem proteolysis in chicken muscle. Poultry gissimus, semimembranosus, and infraspinatus Science 87:2126–2132. muscles during postmortem storage. Journal of Lehman, K. B. 1907. Studies of the causes for toughness Animal Science 87:2943–2951. of meats. Archives of Food Hygiene 63:134. Kent, M. P., M. J. Spencer, and M. Koohmaraie. 2004. Li, H., V. F. Thompson, and D. E. Goll. 2004. Effects
annaabi.ee 
