Referaat
Sama aasta suvel oli Reimani sulest ilmunud veel teine kirjutis, milles ta
nimemärgi V. all arvustas Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidu ja eriti J. Kunderi peokõnet, kaitstes
nii nimetatud baltlasi. Koos 1883 avaldatud ja eespool käsitletud kõnega on Reimani üliõpilasajast
kindlasti teada ainult need kolm ajalehekirjutist.
Nii arenes ja küpses V. Reiman ülikooliaja jooksul teadlikuks rahvuslaseks ja idealistiks. Samal
aastal, kui ta oli esimees EÜS- is, avaldas ta 1886. aastal semestrikroonika lõppsõnas otsekui
usutunnistusena enda vaateid ja veendumusi.
Kui Reiman peale ülikooli lõpetamist Peterburisse prooviaastale sõites lahkus oma
kaasvõitlejaist, ja talle lahkumissõnu öeldi ning klaasi tõstes elagu lauldi, milles ka vihje
armsamale, siis oli Reiman vastanud, et tema armsam ainult Koidula mõttes - ,,Mu isamaa on minu
arm"- on mõeldav ja oli jätkanud: ,,Isamaa, kallis Eesti isamaa, olevat tema armukene, keda ta