Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur)
Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. "Semendivabrik". Peet Vallak (Peeter Pedajas) 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas koomilise varjundiga novell 1927 Hulgus 1930. aastatel modernistliku psüh. Romaani areng. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Freudistlik psühholoogia Aadu Hint "Kuldne värav", korduvad freudistlikud viited. Sama ka Semperi "Armukadedus", kuid hoidub liigsest pealetükkivusest. 13. Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt).
ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga. Ta annab välja koomilise varjundiga novelli „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja romaani „Hulgus“. Hint „Kuldne värav“ – freudistlik psühholoogia. Selles korduvad freudistlikud viited. Semper „Armukadedus“ – selleski on freudistlikke jooni. Autor hoidub liigsest pealetükkivusest. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes ja “Semendivabrik”. 10) Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel oli teater ekspressionistlik või sümbolistlik, aga see pole liiga selge. Üldpilt paistab selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb segane aeg ja siis tulevad realism ja rahvakomöödia. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Asuti kujundama rahvuskarakterit
Hindrey kui action-kirjanik kui mingid muud asjad. III tulemine kirjandusse 1929. aastal, kui ilmub tema esimene novellikogu. Mingis mõttes võib öelda, et Hindrey on kirjutamisviisilt ja andelaadilt pigem psüh novelli meister, aga samas ei saa ka romaane kõrvale jätta. Eriti on tähelepanuväärne romaan "Sündmusteta suvi" (1937), suvitusromaan. 1932 "Välkvalgus", 1935-1936 "Urmas ja Merike". Jüri Parijõgi 1926. a "Semendivabrik". Parijõel on rida teoseid, kus pole aru saada, kas see on mõeldud lastele või mitte. Nii nagu Jaigilgi, tuleb 30ndatel see vahe selgemalt esile. Enn Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mis ta suudab. Kui Kippel hukkub sealpool rindejoont, siis Hindrey jääb sõja ajal Eestisse ja tal on koostöövalmidust Sks opositsiooniga ja ennast varjates ka vanadekodus sureb. Kippel on jäänud ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega
annaabi.ee 
