Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane. Migreerutakse 1 kord, tagasi migreerivad lapsed. NB! Täheldatud ainult liblikatel (admiral, monarh). Nt: Monarh Põhja-Ameerika Lousiana kandist milonitega rändavad Niššigani kanti, munevad ja surevad. Järglased rändavad tagasi. Eelis: Ükski loom ei spetsialiseeru sellise liigi toitumisele. Taimede puhul: Semelpaarne = monokarpne Interopaarne = polükarpne Demökoloogia lõpp 44 KOOSLUSÖKOLOOGIA – SÜNÖKOLOOGIA Biootiliste interaktsioonide vastastikmõju. Eeldus: Omavahel suhtlevad liigis omavad vastastikmõju Interaktsioonid: 1. Neutraalne (0,0) – Ei avaldata olulist mõju 2. Konkurents (-,-) – Kahepoolselt kahjulik. a. Liigisisene b
vältimisega, ebasoodsate ilmastikutingimuste vastu võitlemisega jne. Seega peab organism tegema valikuid. Igas situatsioonis on alati optimaalne lahendus, kus saadav kasu on võrrelduna kulutustega maksimaalne. 41. Iteropaarsus vs. semelpaarsus? Kui liik sigib elu jooksul ühe korra, nimetatakse teda semelpaarseks, kui mitu korda, iteropaarseks. Semelpaarsed on näiteks lõhilased ja kõik üheaastased taimed ning enamus lülijalgsetest. Miks ja millal on kasulik olla semelpaarne? Semelpaarseltel organismidel peab populatsiooni arvukuse säilitamiseks olema kokkuvõtteks ühel sigimiskorral üks järglane rohkem kui iteropaarsel, see kompenseerib vanemorganismi hukkumise. Semelpaarsus on küllaltki ökonoomne. Organism, kes peab ule elama ka sigimiskordade vahelise aja, on märgatavalt kahjulikum oma ressurssidele. Seega on ilmselt ökonoomsem saada üks järglane rohkem ja ise hukkuda. Lisaks sellele on semelpaarsetel organismidel märksa lühem
annaabi.ee 
