kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 1.7 Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. 1.8 Teenuste osutamise leping Antud osas võlaseaduslepingust käsitletakse järgnevaid lepinguid: käsundusleping,
Kindlustuselpingud on kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus. Toetamisleping on ühe poole kohustus abistada teist poolt kokkulepitud ajal – elurendis, ülalpidamisleping. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Teenuste osutamise lepinguteks on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuste osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja seotud reisikorraldusteenused, hoiuleping. Osutatakse teenuseid, ostetakse teenust – müüakse tööjõudu.
poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes (VÕS § 578 lg 1). Lepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromiss seisneb vastastikustes järeleandmistes, õigussuhte säilitamise või selle selgepiirilisemaks muutmise nimel. 2.6. Seltsinguleping Selle lepinguga kohustuvad seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). 13 Seltsinglased peavad seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Seltsinglaste panuseb võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.
loodud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid. Seadus väidab küll, et SA on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ent sihtasutuse võib luua ka muuks tegevuseks, kui soovitakse suuremat läbipaistvust ja kontrolli SA-le on kohustuslikud nõukogu ja audiitor [3]. Seltsing on kodanikuühenduse lepinguline vorm, kus koostööpartnerid ehk seltsinglased lepivad kokku oma panuse andmises ühise eesmärgi saavutamiseks. Kuna tegemist pole juriidilise ega füüsilise isikuga, siis seltsingut mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ei kanta [4]. 5 2. EESTI KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMISE KONTSEPTSIOON Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) on dokument, mis määratleb
4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud: Vahetus- permutatio
ü Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 60 Tehinguõiguse eriosa. Seltsinguleping. (Slaid 29) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. (VÕS § 610 lg 1). Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama
ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Käsund ülesande tegija huvides; käsund voliniku huvides; käsund kolmanda isiku kasuks. Lõppeb: ühe poole surmaga; ülesande täitmisega; käsundi täitja loobumisega. o Societas- seltsinguleping, kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Kolmesugune: seltsinglased panevad kokku kogu oma vara; pannakse kokku vaid teatav vara; seltsing on loodud ühe operatsiooni teostamiseks Nimeta lepingud: 12 Sarnanevad kõige enam reaalsetele lepingutele, üks pool annab teisele mingi asja vormivaba kokkuleppe alusel, millest tuleneb õigus nõuda üleantud asja eest vastutäitmist. o Vahetus- üks isik annab mingi asja teisele omandiks, saades teiselt
kaaspärijate kasuks neid täpsemalt nimetamata, loetakse, et loobutud on nende pärijate kasuks, kes põlvnevad loobunuga ühisest lähemast ülenejast sugulasest. Kui pärandaja ei ole testamendis ega pärimislepingus teinud korraldusi vara suhtes, mille pärimisest seadusjärgne pärija on loobunud, on nimetatud pärandile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel. XV SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. XVI KOMPROMISSILEPING (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
.....".............................. .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 100000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "seltsinglane ABC", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "seltsinglane BCD", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "seltsinglased" või "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: Lepingu dokumendid. 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 1.2. Lepingule on lisatud sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Seltsinglase ABC poolt teostatavate panuste nimekiri: -vara seltsingu omandisse üleandmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides) - lisa nr.1;
Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) 50 andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikust järeleandmiste teel. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panus võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle
11.2.5. KOMPROMISSILEPING Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 11.2.6. SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. 59 Õiguse alused Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Seltsingulepingut iseloomustab: o selle mitmekülgsus; o lepingu sõlmimine ei vii juriidilise isiku moodustamisele;
teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS) 169. Mis on seltsinguleping? · VÕS § 580. Seltsingulepingu mõiste (1) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. (2) Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. (www.riigiteataja.ee VÕS) 170. Mis on käsundusleping? · VÕS § 619. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),
· ühise tegutsemise leping (TsK § 440)/seltsinguleping (VÕS § 596jj) · alusetu rikastumine (VÕS § 1028jj) · käsundita asjaajamine (VÕS § 1018jj) · töövõtuleping (VÕS 635) ? · ... 47 · Seltsinguleping (VÕS § 580jj) · seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega · seltsinglaste tehtavad panused ja seltsingu jaoks omandatud vara on seltsinglaste ühisomandis · seltsinglane ei või käsutada seltsinguvara ega nõuda vara jagamist · kolmandate isikute ees vastutavad solidaarselt · seltsing lõppeb seaduses sätestatud alustel ja tuleb seejärel likvideerida (täita kohustused,
4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud: Vahetus- permutatio
(ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping? Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping? Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Tunnused: · Eristuv nimi; · Konkreetne organite süsteem, mille kaudu teovõimet teostada; · Eesmärk, mille saavutamiseks tegutsetakse; · Vastutusvõime; · Protsessiõigusvõime · Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood Piiritlemine sarnastest ühendustest: · Isikute ühisus ... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ..
viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 168. Kompromissileping - Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. 169. Seltsileping - Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panused - (1) Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. (2) Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. (3) Panuste tegemisel kohaldatakse
221. Mis on kompromissleping? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 222. Mis on seltsinguleping? Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil (eelkõige panuste tegemisega) kaitstes seltsingut kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. 223. Mis on käsundusleping? Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 224
kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama 226. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 227. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut 228. Mis on käsundusleping? 80 Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele
annaabi.ee 
