Ühel hetkel märkasin ma aga põõsa taga liikumist ja andsin sellest teada oma kaaslastele. Hargnesime laiali, et igast küljest looma ehmatada. Lähemale hiilides sain aru, et tegemist on isase põdraga, kellel olid vägevad sarved. Kui olime piisavalt ligidal ma vilstasin ja siis viskasime kõik odad põdra poole. Saime kaks tükki pihta, loom üritas küll põgeneda , aga komberdas juurikate taha. Lõpetasin looma piinad ja haarasin koos seltsilistega sellest vägevast põdrast kinni, oli päris raske teine. Pärast rasket tassimist jõudsime külla tagasi, mis oli üsna tühi kuna kõik olid läinud metsa või kalale. Nülgisime põdra ära ja eemaldasime sarved. Seejärel lõikasime parajad tükid ja hakkasime endi peredele lõkke kohal süüa valmistama. Varsti jõudsid teised ka metsast valmis ja me sõime koos liha. Pärast söömist oli juba lõuna ja ma hakkasin püütud põdra sarvedest nooleotsi valmistama
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte
Nüüd aga sähvis Krõõda pähe hir-mus mõte, et sepp Maie maarahva vana pruugi järgi võiks röövinud olla. Risti Krõõt tõttas kõhe ööpimedusest hoolimata Priidu ja sulaste seltsis sepa juurde. Seppa 178 ei olnud kodus, sulased ütlesid, et ta juba hommikul vara ei tea kuhu välja läinud. Maie ei olnud keegi silmaga näinud. Krõõt tahtis nüüd sepa elumaja läbi otsima hakata, aga majapidaja ning sej-lid ei lubanud seda». Krõõt jäi oma seltsilistega ukse taha ootama, öö oli soe ja pime. Pehme tuul mühises puude latvades. Ajuti kuuldus metsast öökulli kisa ja hundi ulgumist, mis nagu valus piste Krõõda südamest läbi käis. Oli Mai .. vahest metselajate roaks saanud? Sulased jäid tukkuma. Priidu kõndis unega võideldes sajandat korda ümber maja. Krõõt üksi seisis liikumatult ukse ees, kuulates ergu kõrvaga iga vaiksemat kõminat ja vahtis kängunud silmil pimedusesse
annaabi.ee 
