Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks 10.Vaimuelu sajandivahetusel. -Ametlikult kehtis küll vene keel, aga algkoolides õpiti siiski eesti keeles. Samal ajal kasvas koolilaste arv ja nende teadmised suurenesid. 1897 oli rahvaloendus, kus selgus et eesti haridustase on kõrgem kui teistes vene impeeriumi piirkondades. Keskkoolide arvu suurendati, kõrgharidust saanud eestlaste arv suurenes. Sajandivahetusel vähenes venestamise mõju ka seltsiliikumises. Seltsitegevuse peamiseks vormiks kujunes karskusliikumine. Selle kõrval tegutsesid ka põllumeeste seltsid, laulu- ja mänguseltsid. Laialdane seltsiliikumine aitas kaasa ka vaimuelu edendamisele ja rahvakultuuri uuenemisele.
Eestis olemas 2007. aastast piirkondlikku seltsid, kuhu kuuluvad haiged, nende pereliikmed ja Parkinsoni tõvega tegelevaid spetsialiste (Tartu, Tallinna, Ida-Viru, Lääne-Viru, Valga ja Pärnu Parkinsoni Haiguse Seltsid). Seltsitegevuse esmane eesmärk on anda kvaliteetset ja kaasaegset informatsiooni haiguse ja selle ravivõimaluste kohta, koolitada haigeid ja nende lähedasi, osaleda puuetega inimeste organisatsioonide tegevuses kohalikul tasandil ja Parkinsoni tõve seltsiliikumises rahvusvahelisel tasandil. Kasutatud kirjandus: Taba, P. (2007). Parkinsoni tõbi: Raamat haigetele ja nende peredele III. Tartu: Tartu Ülikooli närvikliinik
Ta ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestumist ega klassivõitluse olemasolu. Nii leidis ta toetajaid ka talupoegkonnas ja tööstustööliste seas. MUUD FAKTID Seltsiliikumine-Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades (Tallinnas-"Estonia", Viljandi-"Koit",Võrus-"Kannel",Pärnus-"Endla"). Üheks tähtsaks seltsiks oli ka Eesti Kirjameeste Selts. Venestusajal tuli seltsiliikumises langus, kuid mõne aja möödudes elavnes see jälle. Palju rajati karskusseltse, kus jätkati rahvuslikku tööd. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Rajati ka põllumeeste seltse, kus levitati põllumajanduslikke õpetusi talurahva hulgas. Tööstuslik pööre-19.saj. lõpus toimus kogu Vene impeeriumis, ka Eestis, tööstuslik tõus. Eestist sai arenenud tööstuslik piirkond. Laiendati vanu tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Juhtivaks
annaabi.ee 
