Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Üha sagedamini hakati avalikult arutlema ajakirjaniku professionaalse ja sotsiaalse
staatuse probleemide üle.
Eestis kujunes ajakirjanike professionaalne ideoloogia omaette teed mööda, kuna XX
sajandi alguses kerkisid siin esile mitte niivõrd elukutset puudutavad kuivõrd
ajakirjaniku prestiizi küsimused. Eesti ajakirjanikud olid kuni iseseisva riigi alguseni
olnud rahvajuhi rollis, kes sekkus aktiivselt ühiskondlikku ellu, olles ühtviisi
seltsielutegelane ja poliitik. Poliitilisel areenil tegutsenud jõud olid endale koha
otsinud ajakirjanduses, erinevate ajalehetoimetuste ümber koondusid ühesuguse
mõtteviisiga inimesed (poliitilised tegurid tõukasid Eestis tagant ka väljaannete
massituru tekkimist). Tolleaegsed eesti ajakirjanikud pidasid väga oluliseks
ühiskonnaelu ühel või teisel viisil mõjutada. XX sajandi esimestel kümnenditel peeti
eriti tähtsaks, et väljaanded oma meelsuse välja ütleksid. Kui näiteks Päevaleht
annaabi.ee 
