HAPPEVIHMAD
ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel
põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise
sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele
ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja
1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet
maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel
Euroopas ja 1960. aastatel Põhja-Ameerikas. Pärast seda on hapestumist puudutavat teavet
oluliselt lisanud mitmed riiklikud ja maailmajagusid haaravad uurimis- ja seireprojektid.
Happesademed ehk happevihmad on, mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on
võrreldes looduslike sademetega madalam. Tänapäeval ei tavatseta enam rääkida kitsalt
happevihmadest, sest soodsate tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele