Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
Kreutzwald, leides samuti etenduse olevat üsna kordaläinud.
Napilt on andemeid rahvalaule ja tantsu sisaldanud "eesti stseenide" "Liso ja Ado, ehk
se kawwal peigmees" ja "Liso ja Ado kichlatusse pääw" kohta. Neid on 1829. aastal
Tallinnas ja sama aasta suvel Pärnus ette kantud, kusjuures Pärnus mängisid põhilisi
osi näitleja C. Klemmi lapsed. Ühtlasi laseb varasemate teatriafisside sporaadiline
säilimine tõenäoliseks pidada veelgi suuremat sellelaadiliste lavastuste hulka.
Et eestikeelseid näidendeid esitati saksa teatrietenduste lisapaladena, siis oli nende
vaatajaks esmajoones linnapublik, kelle hulgas võis leiduda muidugi ka eesti soost
inimesi. Talurahvas puutus näitemänguga kokku alles pool sajandit hiljem. Juhusliku
ilmega materjalidena pole kõne all olevaid näidendeid trükitud ega alal hoitud, välja
arvatud jandi "Permi Jago Unnenäggu" ühe variandi käsikiri, mis olemasolevate
tunnuste järgi peaks pärinema XIX saj
annaabi.ee 
