Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said
Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumzeit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Alles 16.sajandil tulid need õiged kasutusele(viiul, kontrabass jne.)Viiuli tüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote,
Õpetlikku kui sellist on neis vähem, aga ainsate lugudena leiavad need õnneliku lõpu ja panevad ka lugeja sellega mõnusalt muhelema. Peet Vallak oli tähelepanelik eluvaatleja, ta oli veendunud realist. Juba tema reaalsustajust pidi järgnema, et ta teoste ainestikku sattus negatiivset palju rohkem kui positiivset. Negatiivse kujutamisest ei ole meil õigust järeldada, nagu oleks autor kibestunud, pessimist või midagi sellelaadilist. Autor oli ainult tõeline realist. (Palgi, 2011, lk510.) Kasutatud Allikad Vallak, Peet (1985). Elu nullpunkt. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti raamat Vallak, Peet (1968). Tuuled ümber maja. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat Palgi, Daniel (2011). Peet Vallak: elu ja looming. Tartu: Ilmamaa
sama aasta novembris. 1994-aasta jooksul tehti mõõtmisi 80-l päikesepaistelisel päeval. Eestis ei jälgita kahjuks osooni vertikaalset jaotumist atmosfääris, sest see on liiga kallis. Näiteks lastakse osoonikihi vertikaalseks jälgimiseks E.Kyrö(1993) andmeil Sodankylä observatooriumis nädalas lendu 1-2 s petsiaalset suurt õhupalli, mille külge on kinnitatud osoonikihti jälgivad süsinikkeemilised andurid. Tema andmeil on isegi väga jõukad riigid hakanud oma sellelaadilist tegevust liigse kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu tegema osoonikihi uurimisel rohkem koostööd lähemate osoonikihti jälgivate riikidega. Neilt saadav pikaajaline vaatlusmaterjal aitab hinnata osoonikihi olukorda Eesti kohal. Eestile lähimad vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga.
1994-aasta jooksul tehti mõõtmisi 80-l päikesepaistelisel päeval. Eestis ei jälgita kahjuks osooni v ertikaalset jaotumist atmosfääris, sest nagu eelpool mainitud, on tegu kalli ettevõtmisega. Näiteks lastakse osoonikihi vertikaalseks jälgimiseks E.Kyrö(1993) andmeil Sodankylä observatooriumis nädalas lendu 1-2 s petsiaalset suurt õhupalli, mille külge on kinnitatud osoonikihti jälgivad süsinikkeemilised andurid. Tema andmeil on isegi väga jõukad riigid hakanud oma sellelaadilist tegevust liigse kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu tegema osoonikihi uurimisel rohkem koostööd lähemate osoonikihti jälgivate riikidega. Neilt saadav pikaajaline vaatlusmaterjal aitab hinnata osoonikihi olukorda Eesti kohal. Eestile lähimad vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Brew eri
annaabi.ee 
