· Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötades peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. · Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. · Enne vedrude vahetust tuleb nad kõigepealt vabastada kere koormusest. Seejuures tuleb autoraami alla eelnevalt panna vastavad alustoed (pukid). Vedrupideme ava ja vedrukiige kokkulangevust tuleb kontrollida torniga (mitte sõrmega).
5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tõkiskingad, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse. 5.5. Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel, tuleb
5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla kiilud. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse. 5.5. Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel, tuleb
5. Gaaskeevituse alustamise eel tuleb kontrollida: 6. - gaasivoolikute ühendusi põletite ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja 7. tihedad); 8. - põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste 9. korrasolekut; 10. - põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 11. - reduktori ja vahetihendi olemasolu. 12. 5. Kui kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone, peavad need olema sellekohastele 13. alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. Balloonide paigutamine 14. läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. Alustel peavad olema varikatused, mis 15. väldivad õli sattumist balloonile. Balloonid tuleb asetada kütteseadistest vähemalt 1 m 16. kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 17. 6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava 18. tööriista löökidega
3. Teatud laevade jaoks peab käsiraamatus olev informatsioon sisaldama täiendavaid andmeid, mis puudutavad nende laevade suhtes kehtivaid erinõudeid. 4. Lasti- ja tankioperatsioone puudutava vastutuse, käsuliini ja pädevusküsimused peavad olema kompanii poolt selgelt määratletud. Märkmed ja sissekanded 1. Laeva püstuvuse kohta käivad märkmed ja sissekanded kogutakse ja säilitatakse sobival moel vastavalt kompanii sellekohastele nõuetele. 2. Sissekanded sadamast väljumisel peavad sisaldama: · Reisi number, sadam, kuupäev ja kellaaeg · Lasti paigutus ja tankide olukord · Käesolevad püstuvusparameetrid · Süviseuuringute(draught survey) tulemused kui tehtud · Püstuvuse mõõtmise tulemused kui tehtud · Püstuvuse hinnang eelseisvaks reisiks ja seejuures rakendatavad püstuvuse piirid 3. Reisi kestel ja sadamasse saabumisel peab iga päev vastavalt tankide muutunud olukorrale
personalile tuleb selgitada nakkuse ülekandmisteid ja kuidas nakatumist on võimalik vältida. Transpordi ajaks kaetakse patsient puhta (mitte patsiendi voodist võetud) linaga, v.a pea. Piisknakkustega ja õhklevinakkustega patsiendid (vastavalt nõuetele ka transportiv personal) varustatakse suu-ninamaskidega. Transportiv personal ei vaja tavaliselt muud kaitseriietust. Transpordi ajal tekkinud vere- ja muud kehaeritiste plekid tuleb kohe puhastada ja desinfitseerida vastavalt sellekohastele juhistele. Kõik transpordil kasutuses olnud vahendid kuuluvad puhastamisele ja desinfitseerimisele või äraviskamisele vastavalt patsiendi isolatsioonikategooria nõuetele. Transport haiglast väljapoole Transpordi tellimisel tuleb teatada isolatsioonikategooria. Iga isolatsiooninõudva patsiendi isolatsioonikategooriatele. Transpordi ajal tekkinud vere- ja muud kehaeritiste plekid tuleb esimesel võimalusel puhastada ja desinfitseerida. Isoleeritava õhklevinakkusega patsiendi
Eesti või siiski Est(h)onia/Estland jms?), kuid 10. novembril 1926 tegi valitsus lõpuks otsuse inglis-, itaalia-, hispaania- ja portugalikeelse nimena tarvitada Estonia, saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelse nimena Estland (Politseileht 20.11.1926). Peamiselt 1920. aastatel, ent ka hiljem tegeldi palju kohanimede keelelise korrastamisega. Selle ülesande võttis endale Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus, kes vastas posti- ja raudteevalitsuse ja teiste riigiasutuste sellekohastele pärimistele. Sõnastati kohanimede normimise üldreegel ,,kirjuta kohanime nii, nagu kohalik rahvas nime hääldab". Juhatuse soovitused avaldati ajakirjas Eesti Keel (vt nt 1924, lk 179181; 1925, lk 82, 136137; 1926, lk 9395; 1928, lk 3031; 1932, lk 9295; 1934, lk 122128, 151156; 1936, lk 156160, 187190). Seekõrval ilmus eraldi ülevaateid eesti kohanimede kasutamisest kaartidel ja nimestikes Eesti Keeles (nt Tiitsmaa
annaabi.ee 
