sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavamaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja -liigutusi. Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest tööasenditest, teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest. Raskuse käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastuseks, kui see on: liiga raske raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, haardekohtade puudumine jne.) ebastabiilne või sisaldab liikuvat sisu paigaldatud selliselt, et selle käsitsemine on seotud keha kallutamise või keeramisega Raskuse teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastusteks, kui: see on seotud liiga suure lihasjõu rakendamisega see on seotud ebastabiilse või vale kehaasendiga
Esinevad funktsioonihäired, reflekside häired, valu ja tundlikkus. 11 6. Vertebraalkanali stenoos. Tekkepõhjuseid on palju. Põhjused on tihti kaasasündinud või omandatud. Esineb tihti nimmepiirkonnas. Tekkivad valud pole väga suured ja asendi muutusel või puhkamisel valu kaob. Esineb ootamatuid jala halvatusi/nõrkust. Varases staadiums ei pruugi neuroloogilisi sümptomeid esineda. Üheks sagedaseks seljavigastuseks on ülevenitus ja põrutus. Tekib raskete asjade tõstmisel, kiirete liigutuste tegemisel või otseste löökide tõttu. Valu asukoha määramiseks provotseeritakse lihast, et teada saadu, kuhu valu lokaliseerub. Patsiendil lastakse külje peale venitada, samal ajal, kui arst talle vastupanu osutab. Provotseerides peaks valu lokaliseeruma ühte kindlasse kohta, mis on vigastatud. Ogajätkete pealsete sidemete rebend tekib selja ülemäära painutamisel ja löögil sidemete pihta