Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................................4 Seljavigastused...........................................................................................................................4 Põlvevigastused.........................................................................................................................5 Ülekoormusvigastused...............................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................
OHUTEGURID Kavandatud tegevused Seljavigastused raskete asjade tõstmistest Küsida kedagi tugevamat appi. Lärmist tulenev peavalu Köögis tuleks säilitada rahu ja distsipliin. Pikaajaline töötamine(üksi) Keegi tuleks appi paluda. Libastumine/kukkumine töökohal Põranda peab peale pesemist ära korralikult kuivatama.Köögis ei tohi joosta. Teravate nugadega sisse lõikamine Tuleb olla ettevaatlik nugade kasutamisel.
Kogu keharaskuse jätmine randmete peale võib lõppeda luumõrade ningnihstustega, millel on pikaajaline efekt. Enim tekib randmevigastusi liigese liiga suurest painutamisest, kuid samuti võivad valud tekkida siis, kui kogu keha raskus lasub liigestel, samaaegselt rööbaspuudel olles. Selliste vigastuste vastu aitab jää või mõne muu külma eseme hoidmine randmel ning sportlane peab hoiduma rannet kaasavatest harjutustest. Võimlejate puhul langeb suure koormuse ohvriks ka selg. Seljavigastused on ühed kõige ohtlikumad, sest vigastada võib saada selgroog. Selgroovigastused võivad alguse saada väga lihtsatest asjadest, nagu liigne treenimine ning vähene hulk puhkust, sellest tulenevalt ei suuda keha enam selgroo osi kaitsta. Samuti mõjuvad halvasti korduvad suure koormusega liigutused, nagu näiteks painutamine. Väga ohtlikud on ka erinevad saltod ning hüpped, kus valesti maandumise tõttu võib väga kergesti selgroole viga teha.
tugevdamine võib toimuda näiteks toenglamangus kätekõverdusi tehes. Abaluu piirkonna lihaste arendamiseks on hea näiteks kasutada harjutust, kus tõustakse käte abil istesse, selililamangus tõstetakse käed ette. Õlavöötme vigastusi saab edukalt ära hoida, tehes sellele piirkonnale korralikku soojendust, näiteks kasutades kummilinte. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 10 1.1.2 Seljavigastused Sageli on sulgpalluritel viienda selgroolüli vigastusi ja nihkumisi. Seljavigastused tekivad tihti äkilisest kerepöördest ja ülakere allapoole liikumisest. Tüüpilisemad valu tekitavad löögid on round-the-head ja smash'id. Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja-ja kõhulihaste aktiveerimiseelne liigutus, selja liikumise eest hoolitsemine ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused.
Kehalise aktiivsuse kõige olulisem väärtus on südame-veresoonkonna tegevuse aktiviseerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi tugevdamine. Liikumisest põhjustatud kiirem vere tsirkulatsioon tagab kudede varustamise nii hapnikuga kui ka vajalike toitainetega. Tekib täiesti uue kvaliteediga energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete vastu: seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedetrakti haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhutõbi, vanadusnõtrus jt. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus. Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab aga kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.(J. Lokko, 2001).
aktiivsuse kõige suuremaks väärtuseks on südame-veresoonkonna tegevuse aktiveerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi üldine tugevdamine. Liikumisest põhjustatud vere ringlemise kiirenemine tagab kudede varustamise nii hapniku kui ka vajalike toitainetega. Tekib oluliselt parem energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete eest nagu näiteks seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedekulgla haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhu-tõbi, vanadusnõtrus. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus [1]. Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi suudetakse sooritada liigutusülesandeid. Seda hinnatakse liigutusvõimete testidega
kaua kui võimalik. Peale vigastust tuleks inimene vastavalt vigastuse suurusele kas saata koju, haiglasse või kutsuda kiirabi. Kui vigastuse iseloom ei nõua arstile saatmist, siis tuleks jätkata külmaraviga kuni valu kaob, asetada peale rühtside paariks tunniks, hiljem fikseeriv side. Peale vigastust tuleb endale anda puhkust 1 –2 päeva või kuni sümptomid kaovad ära. Kindlasti ei tohi vigastatud piirkonda koormata. 5. Seljavigastused ja harjutused nende ennetamiseks Maailmas on palju miljardeid inimesi seljavaevustega. 80-90% seljavaevustega inimesi on ka depressioonis. Seljavalu võib põhjustada suure amplituudiga kiirete ja järskud liigutuste tegemine, mis mõjub kahjustavalt lülisambale. Samuti võivad veel põhjuseks olla teiste elundite ja seljalihaste haigused, anomaaliad lülisambas. Raskuse tõstmisel, keha järsul pööramisel, kiirel asendi muutmisel või saades lööki selja pihta võib tekkida seljalihaste
korral need välja vahetada - väiksemgi voldike võib saada villi tekkimise põhjustajaks. · Korralike sokkide kandmine vähendab villide tekkimise ohtu. · Märgade jalatsitega jooksmine on kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast peab hoiduma porilompidest ning võimaluse korral vältima ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. (http://www.naistekas.delfi.ee) (http://www.eeva.ee) 1.3.5. Seljavigastused ja haigused spordis Seljahaigused on üldjuhul keskealiste inimeste probleemiks, kuid aina rohkem on probleem välja löönud ka noorematel inimestel. Seljavalu põhjus ei pruugi olla alati piiritletud. Valu võib ka märku anda mingist muust probleemist, mis avaldub lihtsalt seljavaluna. Selleks, et saada teada seljavalu tegelik põhjus, tuleks inimest põhjalikult ja mitmekülgselt uurida. Kindlasti tuleks uurida: · haige rühti ja selle hälbeid · lihaste krampe
Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool
Kontusioonid (muljumised)? Pindmised haavad? Lahtised haavad? Latseratsioonid (rebendid)? Penetratsioonid (läbitungimised)? Katsu Valusad piirkonnad? Deformatsioonid? Ebastabiilsused? Krepitatsioon (krudin, krigin)? Delegeeri Kühvelraam, vaakummadrats. 226 Tähelepanu! Seljavigastused jäetakse eelkõige teadvuseta patsientidel ja alajäsemevigastustega patsientidel sageli tähelepanuta. Kui kogu keha uurimisel tehakse kindlaks üks järgmistest vigastustest, peaks kohapeal viibimise aeg olema võimalikult lühike: kõhuvigastus (kõhulihaste kaitsepinge, laudkõva kõht, ...); ebastabiilne vaagnaluu murd; mõlema sääreluu murrud; vigastused või haigestumised, mille vahetuid tagajärgi ei suuda patsient ja/või abiks olevad
annaabi.ee 
