sirutatud. Venitust tugevdab see, kui vaatad üle pea selja taha. 2) Seljalihaste harjutused lamad kõhuli matil ning asetad käed kuklale. Tõstad ja langetad ülakeha 30 sek vältel. Treenib ülemisi seljalihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: seistes jalad koos, kõverdad põlved ning võtad põlveõndlatest kinni. Peaks tundma venitust seljalihastes. 3) Reielihaste harjutused jalad õlgade laiuselt, kõverdad põlvi nagu hakkaksid tooli peale istuma. Hoia 30 sek. Treenib reielihaseid, harjutus on aeroobne. Venitus: tõstad jalga taha nii, et kand oleks tuharalihase vastas, hoia käega kinni selja taga jalga kinni, et tunda venitust eesmistes reielihastes. 4) Kohapeal põlvetõstejooks tõsta kiiresti kordamööda põlvi puusakõrgusele, jookse nii kiiresti kui saad, et oleks tõhusam
Inimene nakatub teetanusse haavade (isega kriimustuste) saastudesbatsille sisaldava mulla ja tolmuga; eriti ohtlikud on muljutud kudedega ja sügavad torkehaavad. Teetanusebatsill tekitab haavas närvikudede erutavat mürki. Haigus algab pärast 7-10 päevapikust lõimetusaega mälumis- ja näolihaste krampidega; krambi tõttu ei saa haige suud avada. Näol on eriline ilme (sardooniline naer). Seejärel tekivad krambid kukla- ja seljalihastes ning hiljem teistes lihaserühmades. Krambid on lühiaegsed, kuid väga valulikud ja sagedased ning võivad vallanduda vähimagi ärrituse puhul. Ravi: antitoksiline seerum ja vaktsiin, krambivastased vahendid. Profülaktika: õigeaegne haavakorrastus, teetanuse seerumi ja vaktsiini süstimine.
tekkida lõualuuvalud - tingitud pea eespool asetsemisest. Seda valu on varem arvatud ainult stomatoloogiliseks probleemiks. Tänapäeval me teame, et lõualuuliigese valu raskendab või on tingitud valest kehaasendist. 14. Kuidas selga kaitsta ülekoormuse eest? *Päeva jooksul, eriti töö juures, kontrolli sagedasti oma kehaasendit. Eesmärgiks on see, et hea rühtmuutuks harjumuseks *Väldi asendeid, mis tekitavad seljalihastes pinget, näiteks kummargil seismist või peapesemist kummargil asendis *Hoidu pikka aega ühes asendis seismist. Kui see pole võimalik, tee vahepeal mõned sirutusharjutused. Ühe jala võib asetada madalamale pingile - ka see vähendab lülisamba alumisele osale langevat koormust *Tee enne kehalise treeningu või majapidamistöö alustamist kergeid sojendusharjutusi *Treeni oma kõhu- ja seljalihaseid, et need oleksid tugevad ja painuvad. Lülisamba vigastuste oht on
Samas on otstarbekas, et kätt tõstetakse mõni kord tunnis. arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem, millega kaasneb tugi-liikumisaparaadi haiguste tekke tõenäosus. raskuse tõstmisel maast on intensiivne aktiivsus seljalihastes. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine. Soovitused selleks, et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist: hoida selg võimalikult sirge; hoida raskus kehale võimalikult lähedal; hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatuna; pöörata keha jalgadest, mitte seljast; vältida tõstmist istudes; vältida tõstmist õlgadest kõrgemale;
Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased 20 Kõhulihased Kõhulihaseid treenib selili olekust istesse tõus. Võib tõsta end 90-kraadise nurga alla,
tugevust. Mis siis hoiab inimest püsti? Seda teevad arvukad kerelihased, mille aktiivsus suureneb vastavalt keha asendile. Sellest ka nende lihaste mõju lülisamba seisundile. Vastavalt asendile on olulised kas selja-, rindkere- või kõhulihaste pingutused. Kui inimene nõjatub taha, siis suureneb oluliselt kõhulihaste bioelektriline aktiivsus. Raskuse tõstmisel maast on vastupidi intensiivne bioelektriline aktiivsus seljalihastes. Lülisamba biomehhaanikas etendavad tähtsat osa arvukad ligamendid ehk sidemed. Selgroolülide vaheliste kõhrketaste ainevahetuse normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et mehhaanilised surved-tõmbed vahelduksid. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks
annaabi.ee 
