vennal oleks parem roomata, otsustas Grete ema abiga Gregori mööbli toast välja viia. Ema ei olnud kaks kuud Gregorit näinud. Kuna Gregorile oli ta mööbel kallis, roomas ta pildi peale, et seda ära ei võetaks. Ema nägi Gregorit ja minestas. Gregor tahtis Gretet ema toibutamisel aidata ja roomas oma toast välja. Isa tuli koju ja läks marru. Ta viskas Gregori õuntega teadvusetuks. Toibunud ema jooksis isa juurde ja palus, et see Gregori elu päästaks. III Õun oli jäänud Gregori seljalihasesse mädanema ning tal oli raske liikuda. Õhtuti jäeti elutoa uks lahti, nii et Gregor võis perekonda õhtustamas näha. Ema õmbles peent pesu ühele moeärile. Grete oli hakanud müüjannaks ning õppis õhtuti stenograafiat ja prantsuse keelt, et saada nende abil kunagi hiljem paremat kohta. Gretel ei olnud enam aega Gregori tuba koristada ja ka söögi viskas talle kiiruga ette. Gregor ei söönud enam peaaegu üldse. Üks tuba kolmest oli kostilistele välja antud
kg kehamassi kohta. Marja ühtlasemaks valmimiseks tuleks vajalik hüpofüüsi kogus süstida kahes järgus. Esimese süstiga (eelsüst) antakse 1/5 ja 12tunnise vaheaja järel põhisüstiga 4/5 kogudoosist. (Põhisüsti järel annavad emaskalad normaalsel temperatuuril (üle 17 °C) marja 8 kuni 14 tunni möödudes, madalamal temperatuuril aga tunduvalt hiljem) Isaskalu süstitakse üks kord, arvestusega 1,5 mg hüpo füüsi 1 kg kehamassi kohta. Hüpofüüsi suspensioon süstitakse kala seljalihasesse. Soovitav on isaskalu süstida 20–24 tundi enne eeldatavat niisavõtmist. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollakas. Kollane värvus võib viidata marja üleküpsemisele. Marja lüpsmist alustatakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Soovitav on kalad uinutada, kasutades anesteetikume, näiteks MS222, kontsentratsioonis 100 mg/l. MARJA LÜPSMINE Marja lüpsmiseks hoitakse kala poolpüstiasendis kaenlas või
annaabi.ee 
