seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12. Setete pikiränne mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tegevus, vähemal määral hoovused. 13. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 14. Voolava vee energia - N= Q x h x g Q jõevooluhulk h-vee paisutuskõrgus meetrites g-raskuskiirendus 15
Islandi rannajoon on liigendatud, esinevad vulkaanilised kivimid. Rannaprotsessid Laugrannikud Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas. Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. Järskrannikud Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul esineb rannaastanguid, panku, murrutuskulpaid,
või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuudmetes, poolsaarte tipus Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (maaala, kus rannajoon kõigub) Rannabarrid meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. Veetaseme muutudes võivad ka veepinnast kõrgemale ulatuda. Kujunemise eelduseks on suure hulga peeneteraliste setete esinemine rannanõlval Rannajoon maismaa ja mere kokkupuutepiir (seisuveekogudes) Rannamoodustised lainete kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas
lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Piklikud ühtlased pinnavormid (Eesti Vooremaa) oos – pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast mõhnad – ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadelt jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
annaabi.ee 
