"seljaajuvigastuse" - 1 õppematerjal

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

niriseb see alati läbi neelu! Joonis 34.2. Kolju-urgete anatoomia 483 Äkilised kiirendusjõud (nt auto laupkokkupõrkel, tagant otsasõidul), mis mõjuvad inimese suhteliselt raskele peale, toovad kaasa väga suure koormuse lülisamba kaelaosale. Selline vigastus tabab 15% kõigist aju-koljutraumadest. Motoorsed juhteteed suurajukoore ja seljaaju vahel lähevad piklikajus suures osas risti teisele poole. Ajutrauma järel tekib seetõttu halvatus vigastuse suhtes vastaskehapoolel, seljaajuvigastuse korral aga samal kehapoolel. Oluline füsioloogia Aju on meie keha kõige energia-nõudlikum elund. CBF (aju verevool) on ca 60 ml 100 g ajukoe kohta 1 minutis, see teeb 1 liiter verd minutis (20% SMM -südame minutimahust puhkeolekus)! Lastel on vajadus vanuse kohaselt veel suurem (väikelapsel 106 ml 100 g kohta 1 minutis), raugaeas vajadus mõnevõrra väheneb. Miinimumkogus SMMst puhkeolekus, mida aju nõuab, on 13%. CBF alla 10 ml 100 g kohta 1 minutis ei taga enam elu.