vastus lateralis et medialis) vastupidavus. Juhul kui põlveliiges on postoperatiivselt stabiilne, on mittesportiva patsiendi jala jõudlus taastuv 1-2 aastat igapäevase liikumise abil. Füsioteraapia alaseljavalude korral Alljärgnev seljapatoloogiate loetelu ei ole täielik, kuid enim esinevad seljapatoloogia põhjused on: • Lülisamba traumad • Osteoporoos • Spinaalstenoos- seljaajukanali või foramen inervertebralis´e ahenemine, millega liitub sageli närvijuure ja ka vastava veresoone kompressioon • Spondüloos (degeneratiivne lülihaigus; lüli(de)jäikus) • Spondülolistees (lüli libisemine ettepoole võrreldes allasetseva lüliga) • Spondülartriit (lüliliigesepõletik, ka lülisamba reuma) • Spondüliit (lülipõletik) • Skolioos • Infektsioon, põletikulised haigused • Luutuumorid
rinnalüli (lülisamba rinnaosa), 5 nimmelüli (lülisamba nimmeosa), 5 ristluulüli, mis on 15.–20. eluea jooksul omavahel kokku kasvanud ristluuks (os sacrum), ja 4 õndralüli, mis moodustavad õndraluu (os coccygis). Lülisamba lüli koosneb eespool (ventraalselt) paiknevast lülikehast, mis läheb tagapool üle lülikaareks. Lülikeha ja lülikaar ümbritsevad lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad üksteise peal asetsevate lülide korral lülisamba- või seljaajukanali (canalis vertebralis). Lülikaare üla- ja alaküljel asuvad liigesejätked jagavad lülikaare lülikeha tagaküljele minevateks kaarejuurteks või -jalgadeks (pediculi arcus vertebrae) ja tagantpoolt (dorsaalselt) piiravateks 533 lamendunud kaareosadeks (laminae arcus vertebrae). Lamendunud tagumiste lülikaareosade keskelt algab tahapoole ulatuv ogajätke (processus spiosus). Lülikaarest väljuvad lülijätkete kõrguselt kummaltki poolt ristijätked (processus transversus)
annaabi.ee 
