Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema
Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa. Ujuja peab pöörduma tagasi seliliasendisse enne seinast äratõukamist. Pöörde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Finiseerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha võib olla finiseerimisel allpool veepinda. Kõige sagedamini esineb diskvalifitseerimist siis, kui võistleja sukeldub 15 esimest meetrit, sama võib juhtuda pärast pööret. Eesti parim seliliujuja Kätlin Sepp Euroopa parim seliliujuja Pieter van den Hoogenband Rinnuliujumine
Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa. Ujuja peab pöörduma tagasi seliliasendisse enne seinast äratõukamist. Pöörde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Finiseerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha võib olla finiseerimisel allpool veepinda (3). Eesti ujujatest võiks ära märkida Andres Olviku ning Kätlin Sepa. Joonis 2. Start 10 4. RINNULI- EHK KONNAUJUMINE
Sellisel juhul puudub ka hingamine ja ebasobiva kehaasendi tõttu võivad hingamisteed olla sulgunud. Südameseiskuse korral puudub pulss nii randmel, kaelal kui ka mujal. 13 LISA KUNSTLIK HINGAMINE Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask
Uppunu elustamine koosneb kolmest põhilisest võttest: hingamisteede avamine; kunstlik hingamine; südame kaudne massaaž. Hingamisteede avamine Aseta uppunu lamama paremale küljele, ava suu ja kontrolli, kas suus ja neelus ei ole võõrkeha (okse, pori, jm.). Võõrkeha olemasolul kõrvalda see oma kahe sõrme pühkiva liigutusega läbi suu ja neeluõõne. Kui uppunu lähima kümne sekundi jooksul ei hakka hingama, pööra ta seliliasendisse. Lasku põlvili tema õla juurde ning aseta üks käsi tema kaela alla ja teine otsmikule. Suru uppunu pea sujuvalt, kuid maksimaalselt kuklasse ja aseta tema suule õhku läbilaskev riie (taskurätt, jt.). Samal ajal kutsu appi inimesi kiirabile ja vetelpäästele teatamiseks ning järgneva elustamise abistamiseks. Hingamise taastamine kunstliku hingamisega Hinga sügavalt sisse, aseta oma suu tihedalt uppunu avatud suule. Suru otsmikul oleva käe
teadvus ja kelle elu näib ohus olevat. Selleks et olukorda paremini hinnata, asetate patsiendile koos kolleegiga EKG ja SpO2 jälgimise monitori ning mõõdate vererõhku. Südame löögisagedus on 80 lööki minutis, saturatsioon on 90%. Vererõhk näitab 70/40 mmHg. Teete kindlaks ebaselge teadvusehäire, sügava hüpotoonia ja sellega kaasnevad vegetatiivsed sümptomid ning kutsute järgi kiirabiarsti, väljakutse põhjuseks teadvusehäire ja šokk. Panete patsiendi seliliasendisse, tõstate ülakeha ja jalad natuke kõrgemale. Alustate ninasondi kaudu hapniku manustamist 4 l/min ja üritate asetada perifeerset kanüüli. Patsiendi abikaasalt saadud anamneesist saate teada, et mees on juba aastaid kannatanud kõrgvererõhu all ning võtab selle vastu ka ravimeid. Samuti on patsient ka suitsetaja. Muidu on ta aga alati terve olnud ning tundis end kokkukukkumise-eelsetel tundidel-minutitel hästi. Üleliigset alkoholi patsient ei tarbivat
annaabi.ee 
