Euroopa
Paealadel
Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises
põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts
ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja
teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik
on madal. (2; 7 lk 137, 138)
Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui
taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb.
Jää- ja külmakõrbevööndites on enamlevinud jääkaru, polaarrebane, lemming jt.
Meredes on rohkesti vaalu ja hülgeid. (7 lk 141)
Metsavööndi loomastik on juba märksa liigirikkam. Üldine liigirikkus kasvab
kirdest edelasse ning on eriti suur kireva maastikumustriga aladel, kus väikesed
metsatukad vahelduvad niitude, soode, põldude ja veekogudega. (7 lk 141)