ja oskusi paremini rakendama ning mõjub soodsalt nende vastutustunde tõstmisele. Et aga erandite kaudu kontrollimine on keerukas ja tahab pidevalt täpsustamist, siis tema kasutamisest tihti loobutakse. 29. Kaudne kontrollimine Kaudse kontrollimise teel püüab juht saada ülevaadet või selgust niisugustest keerukatest ilmingutest, sündmustest või tegevustest, mis ei hakka kergesti silma ega lase end ka selgekujuliselt mõõta. Kaudne kontrollimine on näiteks: organisatsiooni eesmärkide taotlemine, juhtimisstiil, loominguline tegevus, väärtushoiakud. Kontrollimine nendel juhtudel põhineb suurel määral üldmuljel, seisukohal või hinnangul, milles või esineda paljugi ebamäärasust ja isikupära. Et saavutada sellistes järeldustes ja hinnangutes suurem õigsus ja erapooletus, läheb juhil kaudsel kontrollimisel tarvis arukust, mis põhineb tarkusel ja kogemusel.
Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Gagne õppeühiku mudel ja selle põhietapid. Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine,