Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski tundub, et Õkeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused. Et Sed on ühiskonna normaalse toimimise siduv ehk normatiivne alus, peavad nad olema arusaadavad selle ühiskonna liikmetele. Seetõttu on S kui Se looja ja Se kasutaja suhtlemisvahend. IV-3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Iga Se tõlgendamine algab sõnade mõtte, tähenduse selgekstegemisest. Peab leidma vastuse küsimusele: millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte?’tõlg-ne algab sõnade mõtte, tähenduse selgekstegemisest. Tõlgend viisid võib liigitada 2 rühma: subj ja obj. Kumbki ei saa toimuda ilma grammatilise tõlgendamise võtte kasutamiseta. Subj-l t-l on tähtis teada saada Sandja poolt kunagi Se teksti sisestatud mõte ja eesmärk. Obj t jaoks on määrav Se mõte. Mõtemat tõlg-viisi tuleb lugeda teleoloogiliseks
normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. See hõlmab leksikaalse ja süntaktilise tõlgendamise. Piiritleda tuleb keele üldmõisted ja juriidilised erimõisted, tunda õigusnormide erilisi lausekonstruktsioone. Grammatilise tõlgendamise all peetakse silmas eelkõige orienteerumist "seaduse tähele". Iga seaduse tõlgendamine algab sõnade mõtte, tähenduse selgekstegemisest. Grammatiline tõlgendamine on juriidiliste erialaterminite ja muude õiguskeeles kasutatavate tähistuste semantika selgitamine, milles on oma kindel osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite kasutamisel. Grammatiline tõlgendamine tema klassikalisel kujul saab alguse peale nn faktiküsimuse lahendamist. Juriidilise küsimuse lahendamise juurde saab jurist asuda alles siis, kui ta on leidnud vastuse küsimusele: mis tegelikult juhtus? Subsumeerimise
annaabi.ee 
