Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
kirjutada ridagi ajalehes, talle ei antud isegi tõlketöid. Ja see kõik ilma, et tal
oleks olnud vähematki võimalust ennast kaitsta.
Et kindlustada oma toimetulekut, hakkasid mitmed kirjanikud tõlkima
klassikuid, aga nii mõnedki häälestasid oma lüüra uue korra ülistamisele.
Muutunud poliitilises olukorras oli lävepakk avalikkusse pääsemiseks
kõrge: esimene tingimus oli sotsialistliku realismi paleuste selgekstcgemine
ja enda sättimine nende dikteeritud vormi. Tuli kujutada klassivõitlust,
linnaproletariaadi juhtivat osa ühiskonnas ja venelaste progressiivset rolli.
Kesksele kohale tõusis eriliselt õilsate omadustega positiivne kangelane.
(LILJA)
Uue kirjandusliigi, nõukogude kirjanduse omaksvõtmine oli väljakutse
kirjanikele ja muidugi ka lugejatele, mistõttu kirjutamine käivitus aeglaselt.
Uut toodangut, eeskätt romaane sündis vähe, lüürika oli uue rolli leidmiseks
paindlikum