Kordamisküsimuste vastused 2011
tekkekohale.
a) moreentasandikud tasandikud, mille pinnakatteks on moreen, mis paljandub otse maapinnal.
Moreentasandiku pind ei ole tavaliselt ideaalselt sile vaid on liigestatud (lainjas).
- orustatud moreentasandikud (n Tartu ümbrus kuni Põlvani).
- lainjad moreentasandikust (positiivsed ja negatiivsed vormid moreentasandikul ei oma
orientatsiooni ja paiknevad korrapäratult)
- künklikud moreentasandikud - need on tasandikud, milled pinnal kõrgub hajusalt v rühmiti
selgeilmelisi künkaid ja kühme.
b) otsamoreenid - positiivsed pinnavormid, mis koosnevad moreenist ja markeerivad kunagist
jääserva asendit. Kuuluvad marginaalsete kuhjevormide hulka moodustudes jääservaga
paralleelselt. Nende mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast meetrist kuni mõne km.
Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria - proksimaalne külg on
järsk ning distaalne külg lauge.
Otsamoreene liigitatakse:
a - survelised otsamoreenid
annaabi.ee 
