muudetud pika aja jooksul ning allutatud inimese tahtele Mõiste ,,koduloom" on ajaloos väga erinevalt erinevate inimeste poolt tõlgendatud. Majanduslikkasum Loomad, kellede eest hoolitsemise on inimene enda peale võtnud ja kes sigivad inimese loodud tingimustes ning annavad järglastele edasi nende poolt omandatuid omadusi Loomad, kes on inimesele kasulikud , kes on võimelised sigima inimese kaitse all ja kes alluvad kunstlikule selektsioonile. Loomad, kes on kodustatult kergesti sigivad ja majanduslikult kasulikud ning on vähem või rohkem alluvad kunstlikule selektsioonile Erandiks siin on taltsutatud loomad. Neil loomadel puudub erinevalt koduloomadest ajalooline taust, millal nad oleks saanud muuta oma omadusi inimese juures elades. Aretusõpetus koos oma meetodite ja võtetega on arenenud muistsetest aegadest kuini XX sajandi alguseni jõudsalt ning teinud läbi palju etappe
Too näiteid. Sümpatriline liigiteke algab mutatsioonist, mis lubab kasutusele võtta uue nisi. Liigitekke tugevdamine peab viima ristumisbarjääri tekkele. Vajab öko niside eristumist ja valikut presügootse isolatsiooni kasuks. Paljud putukad on kohastunud sööma kindlaid taimi, mis on ka klassikaliseks sümpatrilise liigitekke näiteks. Selleks, et spetsialiseeruda uuele toidule on vaja mitut muutust, mis viivad i) hübriidide väiksema kohasuseni ja ii) presügootsele selektsioonile nende vastu. Kui aga putukad paarituvad samal taimel, millel nad toituvad, siis tähendab see valikulist ristumist ja viib liigitekkele. Fülogeneetiline test kinnitab, et kalaliigid võivad tekkida järvedes sümpatriliselt. Ristumisbarjääriga liikide tekkimine taimede polüploidiseerumisel on tavaline diploidsed hübriidid steriilsed, kuid polüploidse viljakad (kromosoomide lahknemine meioosis). 1
fenotüübiga, mis tagab edu seksuaalses selektsioonis indiviidi tasemel? Juhus võib siin osutuda kaugelt juhtivaks jõuks gameedi tasemel. Ja pealegi võib siin olla suuri erinevusi väljaspool organismi viljastuvate liikide ja organismisiseste viljastujate vahel. Õietolmu ja konnaniisa puhul võib olla tegemist tõelise selektsiooniga. Individuaalne organism Rääkides organismist peetakse silmas fenotüüpi, sest fenotüüp on "nähtav" selektsioonile. Ja et fenotüüp realiseerub genotüübi kaudu läbi paljude stohhastiliste valikuvõimaluste, siis on ostarbekam pidada selektsiooni objektiks mitte geno- , vaid fenotüüpi. (teisalt - genotüüp on selgesti määratletav üksus, fenotüübi puhul on palju lisaraskusi). Fenotüüp ei sisalda mõistena mitte ainult struktuurseid omadusi, vaid ka käitumuslikke. Kuid teisalt (võib eeldada) et enamusel käitumuslikel fenotüübi tasanditel on neuroloogiline vaste - seega ei ole
annaabi.ee 
