Majanduspoliitika
peeta
dubleerimist mõttekaks.
Teiselt poolt on poliitikud monopsonisti seisundis.
Bürokraadid tegutsevad poliitikute agentidena. Tegemist on tüüpilise informatsiooni
assümeetria situatsiooniga, kus teenust osutavatel agentidel on rohkem infot kui ostjatel
(poliitikutel).
Majanduspraktika on kahjuks näidanud, et demokraatia ei garanteeri poliitikute tarkust.
Valimised ei taga kandidaatide tõelist selekteerumist. Seda võib, vähemalt osaliselt,
kompen- seerida kvalifitseeritud bürokraatia.
Valitsusasutuste ja teiste riiklike institutsioonide vahel puudub nende tegevuses
konkurents ning nad eksisteerivad ja tegutsevad seetõttu sisuliselt monopoolsetes oludes.
See suurendab bürokraatia võimu veelgi.
Võimumehed püüavad valitsusasutuste monopoli vastu kas teadlikult või alateadlikult
võidelda