Evolutsioon: usk, Darwin
joonis).
Sama aritmeetika töötab laitmatult ka enam kui kahealleelsete lookuste puhul.
HW tasakaalus oleminemitteolemine on kergesti jälgitav
Selleks, et määrata, kas mingi looduslik populatsioon on HWT’s piisab, kui me alul määrame selle populatsiooni valitud
lookuse genotüüpide sagedused ja sellest arvutame alul geenisagedused. Kui nüüd homosügootide sagedused on
võrdsed vastavate geenide sageduste ruutudega, siis võib olla kindel, et populatsioon on HWT’s. Ja kui pole võrdne, siis
pole HWT.
Milleks see kõik hea on? Eelkõige mitte selleks, et tuvastada HWT’d kui fenomeni, vaid põhjusel, et nii saame me
ennustada, kas antud populatsioon on selle konkreetse alleelse süsteemi suhtes evolutsioneerumas - olgu siis LV ehk GT
kaudu. Või teisalt - võib eeldada mittejuhuslikku paardumist.
LV mõju - seleksioon ühe eelistatud alleeli alusel ühe lookuse tasemel
Niisugune mudel on lihtsaim, kuid kindlasti mitte kõige levinenum. Samas on ta põhitõdede illustratsiooniks igati sobiv.
Olgu meil taas genotüübid AA, Aa ja aa. Ja lisaks eeldus, et üks alleel on dominantne teise suhtes. Võtame järgmise
eelduse:
genotüüp ellujäämise
tõenäosus
AA, Aa 1
aa 1-s
S on siin arv, mis muutub nullist üheni ja ta tähistab selektsioonikoefitsienti.
Ta näitab, kui palju vähema tõenäosusega mingi isend jääb ellu vrld. parima genotüübiga isendiga. Seega, kui s = 0.1,
siis on halvema alleeliga isendi ellujäämise tõenäosus 90% parimast. Jne. Tõenäosus ellu jääda on genotüübi
kohanemus (fitness). Siin on eelduseks, et kõik ellujäänud isendid annavad võrdse hulga järglasi. Kui s on vähegi
märkimi...