Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

"selahulgas" - 10 õppematerjali

thumbnail
2
doc

E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus

Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890­1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 1920­1923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aa...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nimetu

Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonigeneetika.Jo...

80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

MÄEKÜLA PIIMAMEES Tõnu laenatud elu

Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu laenatud elu Raatamatu peategelane Tõnu Prillup omab unistust saada väga rikkaks meheks. Teda on alati piinanud kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani elu vastu ning ta loodab tolle kombel endale kunagi mõis osta. Tõnu naine Mari, kes oli mehe endise naise õde, jäi mõisnik Kremerile silma ning too tegi Prillupile väga soodsa pakkumise, et annab enda valduses oleva Jaani maa ning ameti Tõnule, kui too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari tüdineb ning annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu ja Kuru Jaan lastakse lahti. Tõnu hakkab elama igapäevast piimamehe elu - käib linnas oma kaupa müümas, kuigi alati küsitakse vana Mäeküla piimamehe kohta. Raskuste...

Kirjandus
98 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta...

Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil

sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii töö- ja ve...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Maakorraldus

Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem töö ja k...

Maakorralduse ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur R...

Kirjandus
371 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajaloo Kordamine(II sõja järgne maailm)

Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda o Poolast, Tsehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati saksamaale · Muutus jõudude vahekord maailmas o Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku lääne...

ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus

Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütli...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kosmeetika ajalugu

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III Kristi Tulvik Cid III KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 Kosmeetika (kreeka keelest kaunistuskunst) ehk iluravi e.nahahoole, tähendab inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Eristatakse arstlikku 1 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III ja dekoratiivkosmeetikat. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga n...

Iluteenindus
20 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun