A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Athos, kellele haav ikka veel hirmsat valu tegi, kuigi härra de Tréville'i arst oli selle
uuesti sidunud, istus kivil ja ootas oma vastast talle iseloomuliku kõigutamatu rahuga ja
väärika ilmega. D'Artagnani märgates tõusis Athos ja astus talle viisakalt mõned sammud
vastu. Viimane omakorda sammus vastase poole, kübarat niiviisi käes hoides, et sulg
puudutas maad.
«Mu härra,» lausus Athos, «ma teatasin duellist kahele sõbrale, kes on mulle
sekundantideks, nad ei ole aga veel tulnud. Ma imestan, et nad hilinevad. Neil ei ole see
kombeks.»
«Mu härra, minul ei ole sekundante,» sõnas d'Artagnan, «sest ma jõudsin alles eile
Pariisi ja ei tunne siin veel kedagi peale härra de Tréville'i, kellele mind soovitas minu
isa, sest tal on au tema sõprade hulka kuuluda.»
Athos jäi hetkeks mõttesse.
«Kas te tunnete siin ainult härra de Tréville'i?»
«Jah, härra, ma tunnen ainult teda.»
annaabi.ee 
