[Uskumatult väike] poiss tassis [suurt kotti] ==== Muudame lause sõnajärge. Mis toimub moodustajatega? Iga lause moodustaja on lauses mingi ülesande täitja. Mis toimub sõnadega? 4. LAUSE MOODUSTAJAD Süntaktiline üksus Näide Sõnavorm matkaja, jutustas, kummalise, loo Fraas külalistemaja perenaisele, kummalise loo, nukralt hall Sekundaartarind nukralt niutsudes; suppi keetma; koti tassimist Osalause (nägin,) et poiss tassis kotti Lause Poiss tassis kotti Lausest väiksemad üksused on moodustajad. Paigutada lünka eri tüüpi süntaktilisi üksusi. Viis minutit tagasi nägin märga koera. FRAAS Mulle meeldib, et sulle meeldib. OSALAUSE Ma unustasin selle. SÕNAVORM Kordamiseks 17. sajandi grammatikatest sisaldas süntaksiosa esimesena .....................
Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind Lausung: • peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus • pidev kõne, mis algab ja lõpeb selgelt tajutava pausiga • kõige olulisem piirimarker on suulise keele puhul intonatsioon • lausungi mõistet kasutatakse mõnikord ka kirjaliku keele analüüsimisel • tegemist on keeleteaduses laialt kasutatav mõistega Voor: • ehk kõnevoor on keeleteaduse mõiste, mis tähistab ühe kõneleja jätkuvat häälesolekut Fraas:
annaabi.ee 
