Sekundaarstruktuur mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Sekundaarstruktuur – biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur – tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur – nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel.

Organismide mitmekesisus

Sekundaarstruktuur – vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel, DNA’l biheeliks, tRNA’l ristikheinaleht tertsiaarstruktuur – superspiraalid, DNA kaksikheeliks võib keerduda spiraaliks ümber iseenda või imaginaarse toroidi, samuti on olemas superspiraalid pikas ja lineaarses DNA ahelas (kromosomaalse DNA mudel). Tetrsiaarstruktuure esineb ka tRNA’l ja rRNA’l

BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks

Sekundaarstruktuur on ristikulehe kujuga; molekuli paadumata otsa külge seondub aminohape) ja ribosoomi-RNA-ks (rRNA; kuulub ribosoomidesse ja osaleb valgusünteesis; kõige vähem molekule). RNA molekulidel ei ole ühesugust ruumilist struktuuri, iga molekul koosneb vaid ühest ahelast, kuid molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid omavahel paarduda.

Üldine keemiline koostis

Sekundaarstruktuur – tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA – esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta.

Organismide mitmekesisus

Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks α-heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel β-struktuuriks. (nt. juuste ja küünte koostises olev valgu molekul). 3. Tertsiaarstruktuur – tekib valgumolekuli edasisel kokkukeerdumisel.

Gümnaasiumi bioloogia

Sekundaarstruktuur – polüpeptiidahela kurrutusviis (ruumiline kordusstruktuur, nt α-heeliks) α- heeliks: iga kurvisammu kohta 3,7 aminohappejääki; NH- ja CO-rühmad on seotud vesiniksidemetega.. Tertsiaarstruktuur – tingitud ristsidemetest ahelas.

Bioorgaaniline keemia EKSAM

Sekundaarstruktuur – vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur.

Valkude ruumilised struktuurid

Sekundaarstruktuuride mrna - d protekteeriv toime ei ole universaalne, vaid sõltub iga konkreetse mRNA atakeeritavate saitide kontekstist ja sellest, millised nukleaasid seda mRNA-d veel atakeerivad.

Eksam molekulaarbioloogia

Sekundaarstruktuur on polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel.

Biokeemia I testiks

Sekundaarstruktuur – atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon. – Tertsiaalstruktuur – tropokollageen.

Aminohapped, peptiidid, valgud

Sekundaarstruktuur on moodustunud H-sidemete abil, mis tekivad peptiidsidemete struktuuri kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahele.

Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Sekundaarstruktuur on aminohappeahela lokaalne korrapärastumine, tertsiaalstruktuur aga kogu valgu kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamine.

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Sekundaarstruktuur - valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud.

Biomolekulid, orgaanilised ained organismides, jpm

Sekundaarstruktuur on konformatsioonitase, mis tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme C=O ja –NH rühmad.

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti astesevate ahelate voltumisel.

Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

Sekundaarstruktuur – valgu lokaalsed struktuuriühikud – vesiniksidemed lähestikku asuvate aminohappejääkide vahel.

Biokeemia I testiks

Sekundaarstruktuuri põhivormid on α-heeliks ja β-struktuur. Need on peamiselt vesiniksidemete abil fikseeritud ruumikujundid.

Biokeemia

Sekundaarstruktuur – DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal.

Konspekt süsivesikutest RNA\'ni

Sekundaarstruktuur on tRNA molekulidel samuti konserveerunud, mida iseloomustatakse ristikheina lehe kujuga.

Geneetika

Sekundaarstruktuur – 4 kaheahelalist osa, 3 lingu, 4 viimast nukleotiidi 3’ otsas on üksikahelas.

Molekulaarbioloogia

Sekundaarstruktuur – biheeliks ja kaksikspiral. Tertsiaaldtruktuur -DNA+ valgud = nukleoproteiin.

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

Sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud.

Valgud, nukleiinhapped

Sekundaarstruktuur – aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed.

Valgud ja aminohapped

Sekundaarstruktuur - aminohappeahela keerdumine spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimine

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon.

Põhjalik referaat valkude kohta

Sekundaarstruktuur - vesiniksidemeteha ühendatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksiks

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

Sekundaarstruktuur - ribonukleotiidid võivad omavahel paarduda C-G (3H). A-U(2H) c

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur.

Biokeemia I KT

Sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal)

Konspekt kontrolltööks

Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritudruumikujund.

Valkudereferaat

Sekundaarstruktuuris on alfa heeliksi ja beeta lehe struktuure minimaalselt.

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

Sekundaarstruktuur - polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.

Biokeemia spikker I osa

Sekundaarstruktuur – Valgumolekuli keerdumine heeliksis.

Organismi keemiline koostis

Sekundaarstruktuuri põhivormid on alfa-heeliks ja beeta –struktuur.

Biokeemia täielik kordamine

Sekundaarstruktuur – teatud RNA lõikude paardumine

Konspekt süsivesikutest RNA\'ni

Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks: iseloomustus

5. loengu kordamisküsimused Geneetikas

Sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm.

Organismide koostis - konspekt

Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks.

Mõisted

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti