Sõnu seletav sõnaraamat
Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Sekundaarstruktuur – biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur – tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur – nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel.
Sekundaarstruktuur – vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel, DNA’l biheeliks, tRNA’l ristikheinaleht tertsiaarstruktuur – superspiraalid, DNA kaksikheeliks võib keerduda spiraaliks ümber iseenda või imaginaarse toroidi, samuti on olemas superspiraalid pikas ja lineaarses DNA ahelas (kromosomaalse DNA mudel). Tetrsiaarstruktuure esineb ka tRNA’l ja rRNA’l
Sekundaarstruktuur on ristikulehe kujuga; molekuli paadumata otsa külge seondub aminohape) ja ribosoomi-RNA-ks (rRNA; kuulub ribosoomidesse ja osaleb valgusünteesis; kõige vähem molekule). RNA molekulidel ei ole ühesugust ruumilist struktuuri, iga molekul koosneb vaid ühest ahelast, kuid molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid omavahel paarduda.

Sekundaarstruktuur – tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA – esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta.
Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks α-heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel β-struktuuriks. (nt. juuste ja küünte koostises olev valgu molekul). 3. Tertsiaarstruktuur – tekib valgumolekuli edasisel kokkukeerdumisel.
Sekundaarstruktuur – polüpeptiidahela kurrutusviis (ruumiline kordusstruktuur, nt α-heeliks) α- heeliks: iga kurvisammu kohta 3,7 aminohappejääki; NH- ja CO-rühmad on seotud vesiniksidemetega.. Tertsiaarstruktuur – tingitud ristsidemetest ahelas.

Sekundaarstruktuur – vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur.
Sekundaarstruktuur on polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel.
Sekundaarstruktuur – atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon. – Tertsiaalstruktuur – tropokollageen.

Sekundaarstruktuur on moodustunud H-sidemete abil, mis tekivad peptiidsidemete struktuuri kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahele.
Sekundaarstruktuur on aminohappeahela lokaalne korrapärastumine, tertsiaalstruktuur aga kogu valgu kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamine.
Sekundaarstruktuur - valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud.

Sekundaarstruktuur on konformatsioonitase, mis tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme C=O ja –NH rühmad.
Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti astesevate ahelate voltumisel.
Sekundaarstruktuur – valgu lokaalsed struktuuriühikud – vesiniksidemed lähestikku asuvate aminohappejääkide vahel.

Sekundaarstruktuur – DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal.
Sekundaarstruktuur on tRNA molekulidel samuti konserveerunud, mida iseloomustatakse ristikheina lehe kujuga.
Sekundaarstruktuur – biheeliks ja kaksikspiral. Tertsiaaldtruktuur -DNA+ valgud = nukleoproteiin.

Sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud.
Sekundaarstruktuur – aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed.
Sekundaarstruktuur - aminohappeahela keerdumine spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimine

Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon.
Sekundaarstruktuur - vesiniksidemeteha ühendatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksiks
Sekundaarstruktuur - ribonukleotiidid võivad omavahel paarduda C-G (3H). A-U(2H) c

Sekundaarstruktuur –  levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal)
Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur.
Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritudruumikujund.

Sekundaarstruktuur - polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.
Sekundaarstruktuur – Valgumolekuli keerdumine heeliksis.
Sekundaarstruktuur – teatud RNA lõikude paardumine

Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun