Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist. Õiguslikkus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid
hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nim dispositsiooniks või sanktsiooniks. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks. Õigusnormis kolms struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement, õiguslik tagajärg. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. Traditsiooniliselt jaotatakse era ja avalikuks õiguseks. Normid on seal aga üksteisega mitmeti seotud. Sotsiaalse sisu järgi võib neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks.
vastutuse liigist (kõik, vahet pole kas välisriigi kodanikuga on tegu või sõjaga). 2002.a jaanuaris ÜRO peaassamblee kinnitas nad oma resolutsioniga ja soovitas riikidel neid järgida. Formaalselt ei ole tegemist siduva rahvusvahelise lepinguga, kuid selle normid peegeldavad rahvusvahelist tavaõigust. Riigivastutuse artiklid on kõrge abstraktsiooniastmega. H.L.A. Hart'i põhiteoseks on raamat "The Concept of Law" õigusnormide jagunevad primaar- ja sekundaarnormideks. Primaarnormid tähistavad konkreetseid käske ja keelde. Sekundaarnormid peavad tagama primaarnormide täitmise. Riigivastutuse artiklites on kirja pandud sekundaarnormid, mis vastutus riikidel on. ILC võttis selle idee aluseks ning lähtus ideoloogiast me ei hakka kodifitseerima kõiki primaarnorme, mis puudutab vastutust (see oleks võimatu, tohutul hulgal on lepinguid on täis käske ja keelde, pealegi need muutuvad ajas)
annaabi.ee 
