Teise või kolmanda sõna kirjutame ka suure tähega, isegi kui seda tavaliselt ei teeks. Hargtäiend liitub sidekriipsu abil (Suure-Aguli tänav). Kui tegemist kujundliku sõnaga, pole tegu liigisõnaga. Kokku- ja lahkukirjutamine: üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi). Kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu (Narva = Narva linn). Aadressikohtade nimedes: Lossi plats. Kui nimeks on omadussõna: Väike väin. Selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha nimest, nt Salme aed). Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tleb nende nimedes üldiselt kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed. Kui nimetuuma üksikuna ei kasutata, siis kirjutatakse nimetuum kokku. Kohanimeseadus 2003. I variandis 1996 vastuvõetud. Eesmärk on kahetine: praktiliselt määrata kuidas kohanimede ametlik kasutamine Eestis käib. Ka kaitsta ajaloolisi kohanimesid ja olla muinsuskaitse sihiga seadus. Milliseid nõudeid tuleb järgida,
panna üsna eriline keeleteaduslik analüüs, mis tegelikult ei võimalda väga teravat piiri keelsuses tõmmata. Seejuures tehti määruses teadlik kompromiss juhtudel, kus nime tuumaks on mingi teine nimi, vrd F. R. Kreutzwaldi tänav, F. R. Faehlmanni tänav jms nimed. Rangelt keeleliselt võttes on tegemist segakeelsete nimedega, mille esiosa (nime tuum) on võõrkeelne, liigisõna (tänav) eestikeelne. Praktikas niisuguste nimede panekut ei soovitud otseselt välistada, sellest ka sekundaarnimedes keelsusnõuete leevendamine. Määruses on kasutatud väljendit "isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi". Seda tõlgendades tahtis aga nt üks Asfako-nimeline ettevõte katastriüksusele anda Asfako nime, seega tuleks sõnastust täpsustada. 4.2.3 Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid Riikliku kohanimekorralduse suunaja on Siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu, mis on moodustatud vastavalt kohanimeseadusele (§ 6).
annaabi.ee 
