üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu ning ühendab sinna tarbija saame elektrivoolu. Kasutegur on väga kõrge! Valemid: U1/U2=N1/N2=I1/I2=K 1 primaarahel 2 sekundaarahel K trafo ülekandetegur K < 0 pinge tõuseb K > 0 pinge alaneb Impulsimoment L=m*v*r Jõud (Faraday seadus) F=(K*I1*I2*l)/d µ0*E0=1/C2 Juhtmele mõjuv jõud magnetväljas F=B*I*l*sin Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t
- et koormus primaarmähise faaside vahel oleks võimalikult võrdne trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuse korral, - et piiraks nulljärgnevustakistust ühefaasilisel lühisel neljajuhtmelise võrgu toitmisel. Esimese ja teise tingimuse täitmiseks ühendatakse trafo üks mähis tähte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220 kV ühendatakse tähte kõrgema pinge pool. Neljajuhtmelise võrgu toitmisel lülitatakse sekundaarahel maandatud neutraaliga tähte. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 10 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.5 Elektrokeemilised energiaallikad Tööstuses kasutatakse järgmisi keemilisi toiteallikaid: 1) galvaanielement; 2) akud; 3) kütuseelemendid;
- et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste ebavrdsuste korral - et vhendaksid nulljrgnevustakistust hefaasilisel lhisel toitmisel neljajuhtmelise vrguga. Esimese ja teise tingimuse titmiseks hendatakse trafo ks mhis thte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220kV hendatakse thte krgema pinge pool. Neljajuhtmelise vrgu toitmisel llitatakse sekundaarahel thte maandatud neutraaliga. 3.5. Keemilised energiaallikad 3.6. Katkematu toitega elektritarbijate toide 3.7. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Reaktiivvimsuse allikatena kasutatakse tstusettevtetes jrgnevaid seadmeid: 1. Kohalikud pikaajaliselt ttavad aktiiv- ja reaktiivvimsuse allikad 2. Elektritarbijad, mis tarbivad aktiivvimsust, kuid teatud tingimustel annavad vrku reaktiivvimsust. 3. Seadmed, mis on spetsiaalselt meldud reaktiivvimsuse genereerimiseks.
cos 2 )/( S2n cos 2 + Pr +2 Pvn ). koormustegur. olulise täpsusega nende liikuvate (pöörlevate) osade kiire ja täpne pidurdamine, et kiirendada operatsioonide 16. Autotrafo e. Säästetrafo üks mähis moodustab osa teisest. Sellne trafo on küll odavam tavalisest, kuid järgnevust üksteisele ning seega vähendada kogu seadme töötsükli kestust. Automatiseerimise võimaluse ja primaar- ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Olgu meil tegu pinget madaldava autotrafoga. töökindluse seisukohalt tuleb eelistada elektrilise pidurdamise meetodeid. Lühis- ja faasirootoriga Primaarmähise keerdude arv on 1 ja sekundaarmähise keerdude arv 2 . Autotrafo ülekandetegur k12 = as.mootorite puhul on sõltuvalt olukorrast võimalik rakendada alljärgnevaid pidurdusviise: *pidurdus
Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon.
ka elektrivõrgu ja toidetava seadme vahelise galvaanilise (vahetu elektrilise) sidestuse katkestamiseks; Sobitustrafod signaaliallika väljundtakistuse sobitamiseks võimendusastme sisendtakistusega (sisendtrafod), võimendusastmete sidestamiseks (sidestustrafod) ja võimendi väljundtakistuse sobitamiseks koormuse takistusega (väljundtrafod); Impulsstrafod lühikeste impusside muundamiseks ja kujundamiseks; Autotrafod kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses ja sekundaarahel ei pea olema primaarsest galvaaniliselt eraldatud. Tunnussuurused: Toitetrafol primaarpinge U1, sekundaarpinged U2.1, U2.2..., sekundaarvoolud I2.1, I2.2..., primaarvõimsus S1 = U1I1 (I1 on võrgust tarbiv vool), sekundaarvõimsus e nimivõimsus S2 = U2.1I2.1 + U2.2I2.2..., kasutegur = S2/S1. Sobitustrafol sisendtakistus rsis, väljundtakistus rvälj, sagedusriba fmin...fmax (alumise piiri määrab primaarmähise induktiivsus L1 ja ülemise piiri trafo omamahtuvus C0.
annaabi.ee 
