Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on
Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku
pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti. Kõik inimesed on suuremal või vähemal religioossed. Mittereligioosset inimest pole olemas. Religioossus on inimesele kaasasündinud omadus. Mingit sekulariseerumist minu arusaamist mõõda toimunud ei ole ega saagi toimuda. Selles mõttes on küsimus, kas religioon soodustab või takistab mõtlemist, veidi arusaamatu, sest kuna kõik inimesed on religioossed ja kõik inimesed vähemalt mingilmääral mõtlevad, siis ei ole võimalik sellisel viisil sellele küsimusele vastust leida. Kui me lahendame seda kui süllogismi, ja võtame esimeseks eeldusteks, et kõik inimesed on
· Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud. Nt. Inimene käib kirikus, et endale abikaasat leida. · Sisemine religioossus- vastand · Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine. 20. saj toimus lääneriikides sekulariseerumine. Hiljem sündinud inimesed käivad vähem religioossetel üritustel, mis tõestab sekulariseerumist. Eestis usu tähtsus aja jooksul vähenenud. · Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldav samu elemente, mis tavaline religioon. Eelkõige peetakse siin silmas valitsusi ja riiklike süsteeme. Näiteks. poliitilistes struktuurides on samuti juhid, pühad tekstid jne. VII Perekond · Perekonna tüübid o Tuumikpere abielupaar ja nende lapsed
Vürstid saatsid istungitele esindajad, kes iga hääletamise eel sõitsid laiali valitsejate seisukohti selgitama. Saksamaa edasine areng sai olla vaid maa ühendamine. 18. sajandi alguses kujunes välja saksa dualism – kaks keskset riiki, mille ümber võis tulevane koondumine toimuda. Need olid keisri (Habsburgide) valdused (Austria) ning Brandenburg-Preisimaa. Preisimaa tõus suurriigiks 18. sajandil. Preisimaa riikluse ajalugu algab aastast 1525, mil pärast Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseerumist moodustus Poolast vasallsõltuvuses olev Preisimaa hertsogiriik – esimene protestantlik riik kogu Euroopas. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, Brandenburg kuulus aga keisririigi koosseisu, sai Friedrich võtta üksnes keisri võimu alt välja jääva Preisimaa tiitli. Kuigi riigi tuumikalaks oli edasi Brandenburg, jäi riigi nimeks Preisimaa.
2. religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel: kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga; massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust.
Moderniseerumisteooria sarnasused evolutsiooniteooriaga Kultuurid arenevad ühesuunalisel teel Areng = Lääne eluviis Lääs kui eesmärk on universaalne Kolmanda maailma tingimused = Lääne varasemad arengustaadiumid Moderniseerumine on... ...revolutsiooniline protsess, mis sisaldab radikaalseid ja põhjalikke muutusi arenevates riikides. ...kompleksne protsess, mis sisaldab tööstuslikustamist, linnastumist, sotsiaalsed mobiliseerumist, sekulariseerumist ehk religiooni kõrvale jäämine, tööjaotuse arenemist, poliitilise osaluse levikut, meedia laenemist, suurenevat kirjaoskuse ja hariduse levikut. ...süsteemne protsess: majanduslik areng, kultuuriline muutus ja poliitiline muutus peavad käima käsikäes koherentsel ja võrdsel, teatud piirini ennustataval viisil. Moderniseerumise eeldused Produktiivsue suurenemine
pärandas Karl V keisritrooni koos Austria pärusvalduste, Böömimaa ja Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega. Reformatsioon ja usuvaenused Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas usupuhastus Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Reformatsioon kui usupuhastus Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Puhastamine paavstist ja lõpetades kiriku maalidega, mis segavad keskendumist jutlusele ja usule, tekib pildirüüste
- Prot maades 18 saj. (nt. SB 1752,Rootsi 1753) - Eestis 1918 Reformatsioon 1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget
kurikuulsaimaks sai varauusajal ravimatu süüfilis. Prantsusmaal tunti seda naapoli haigusena, Saksamaal prantsuse haigusena, Poolas nimetati süüfilist saksa haiguseks ja Venemaal poola haiguseks. 3. USUPUHASTUS. UUENDUSLIIKUMINE KATOLIKU KIRIKUS Varauusaegse Euroopa kujunemist on mõjutanud kaks vastandlikku kuid samas omavahel läbipõimunud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Usupuhastus Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on olnud ristiusukirikus selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingiks erandiks
sekularisatsiooni tugevnemise ühiskonna kõikides sfäärides; 2. religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda enam Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel: kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga; massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem