paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise nimel rüütleid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. Poolaga toimunud 13-aastase sõda (14541467) kaotas ordu samuti ja muutus esimese vasalliks. 1525 Saksa ordu Preisimaa-osa sekulariseeriti ja selle asemele moodustati Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis. Saksa ordule jäid siiski valdused Saksa-Rooma riigis. Eriti aktiivselt tegutsesid nad Austrias, kus võitlesid türklastega. 1809. aastaks sekulariseeriti nende valdused Napoleoni käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Hitleri-Saksamaa okupatsiooni ajal peatati ordu tegevus, kuid pärast Teist maailmasõda see taastus. Alates 1929. aastast on Saksa ordu puhtalt vaimulik ordu.
vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi lahingut. 15. sajandil toimunud Kolmeteistaastase sõja (1454–1467) tagajärjel kaotas Saksa ordu Lääne-Preisimaa ja selle Preisimaa haru. 1562. aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. 1809. aastaks sekulariseeriti ordu valdused Napoleon I käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Austria Saksamaa koosseisu kuulumise ajal (1938–1945) peatati ordu tegevus, kuid pärast Kasutatud allikad Kirjandus: Klaus Militzer. Saksa Ordu ajalugu. Tallinn: Atlex, 2013. Eric Christiansen, "Põhjala ristisõjad", Kirjastus: Tänapäev 2014 Aivar Kriiska, Ain Mäesalu. Eesti ajalugu I, Avita kirjastus, 2014
ordu ei suuda Poola – Leedu ühisriigi vastu sõjalise jõuga enam midagi ette võtta. 1525. aastal sekulariseeris kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern Saksa ordu Preisimaa haru ja selle asemele moodustati Poola vasallriik, Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis. Ordu kõrgmeistri kohusetäitjaks määrati 1527. aastal, pärast lühiajalist võimuvõitlust Liivi ja Saksa orduharu meistrite vahel, Saksa orduharu meister. 1562. aasta järel, kui ka Liivi ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Alates 16. sajandi teisest poolest tegutses Saksa ordu aktiivseimalt Austrias, kus võideldi Osmanite riigi sissetungiga Euroopasse. Ordu oli väga tihedalt seotud Habsburgide dünastiaga, enamik selle kõrgmeistreid pärinesid viimasest. 1809. aastaks sekulariseeriti ordu valdused Napoleon I käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima.
reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine.
väärisasju jne. Tõsiseid raskusi tekitasid ühisriiki loovale kuningale suhted peapiiskoppidega, kel olid sõjalised kaaskondlased. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku 1527.aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid. Otsustati, et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Kohtumõistmisõigus säilis piiskoppidel ainult vaimulike asjades. Vaimulike ülalpidamisest ülejäävad rahad pidi kirik loovutama riigile, kloostrid jäeti alles, kuid nende maad sekulariseeriti. Rooma katoliku kirikust lahtilöömiseks osutasid sätted, et piiskoppe ei kinnita ametisse Rooma, vaid kuningas, ja et paavstile ei maksta makse. Munkadele pandi kerjamiskeeld. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536.aastal, kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks oli kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja protestantliku vaimulaadi kujunemine. Mindi üle rootsikeelsele jumalateenistusele.
Rootsi ajal 17. sajandil Ilmuma hakkasid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, hakati tähelepanu pöörama haridusele (lugemisoskus) Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda.
Rootsi ajal 17. sajandil Ilmuma hakkasid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, hakati tähelepanu pöörama haridusele (lugemisoskus) Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda.
Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele. Väga tähtsaks pidas ettemääratuse põhimõtet. Leidis, et rikkad ei tohtinud uhkeks minna, töö oli austusväärne ja vajalik ning et inimene pidi töökas olema. Ei pidanud heaks liigtöötamist. Lõpuks jõudis asi anabaptistide ja humanistide sallimatuseni ning kalvinistid põletasid tihti neid kes julgesid kalvinismi arvustada.
asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi
· 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. · 1533 - esimene teade mustlastest Eestis. · 1535 - Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. · 1549 - suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde.
· Pidas igal hommikul jumalateenistust, algas piiblist mingi teksti ettelugemisega. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. · Märtsis 1523-1525 linnavõimude abil reformatsiooni elluviimine. (pärast Zürichi raekojas suurt diskussiooni). · Kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati koguduse laul; kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti, vähendat kirikuteenistajate arvu; vabanenud raha kasutati heategevuseks rajati pidalitõbiste varjupaiku, asutati kirikukoole. · Armulaud püha õhtusöömaaja mälestustoiming, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ning vereks muutumise või Kristuse kohalviibimise aktina. Keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. · Reformatsioon levis üle Sveitsi. Protestantlikud kantonite liit valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi
Venemaa Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud).
4 peale püha pärimuse ja kirikukogude autoriteedi, tunnistas Zürichi raad võitjaks Zwingli. Nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima. Otsustati, et kirikutest eemaldatakse maale ja skulptuure, lihtsustatakse jumalateenistust ning orelimängu pidi asendama koguduse laul. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha kasutatid heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. Reformatsioon Zürichis ei puudutanud üksnes religiooni: raad korraldas Zwingli nõuandel ümber kooli, kiriku ja abielu ning andis välja komblusseadusi. Zwinglil ei olnud poliitilist ametit, kuid tal suur mõju, sest raad teadis, et rahvas võtab tema jutlusi kuulda. Teoloogilisest küljest kujunes Zwingli ja Lutheri suurimaks erimeelsuseks suhtumine
1454 paavst kinnitas. Aga see Riiale ei meeldinud ja peagi tekkisid uued konfliktid. Vahepeal suured konfliktid ka piiskopi-ordu vahel. 1457 üldine maarahu ja status quo. Aga 1466 kaotas Ordu Preisimaast osa Poolale (Toruni rahu). Uuesti sõda ordu ja piiskopi vahel 1480 aastail. 1491 sai Riia lüüa ja Kirkholmi lepe taastati. Mõneks ajaks rahu. W. v Plettenberg (1494-1535) Liivi ordumeister – tegutses eelkõige Vene vastu. Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp). Uus peapiiskop Schöning kutsus preisist markkrahv Wilhelmi endale tjuutoriks. Too oli luterlane. 1532 sai ta S-L piiskopiks, aga oli ka olemas vana piiskop > kodusõda. 1534 otsustati, et S-L jääb endiselt piiskop Reinholdile (Wilhelm siiski?), kellest sai ka 1539 Riia peapiiskop. Seega sai peapiiskopiks protestant.
vastu ikonoklastid. Miks olid elusa kujutamise vastu 1) religioosne aspekt. See on Jumala madaldamine, labastamine, alandamine. Seotus paganlusega. 2) Maine aspekt. Basileus (tugev maine valitseja) oli elusa kujutamise vastu. Ta tahtis et rahvas oleks vähem usklik ning maksaks talle makse, selle asemel, et kloostritesse rikkuseid tuua. Rahval oli ükskõik, kellele nad maksavad. Kloostrid olid tollal väga rikkad. Kloostrite ehitamine keelati ja paljud kloostrid sekulariseeriti ilmalikustati. 843. tuleb võimule kuninganna Theadora, ikonoklasm lõpeb, elusat kujutada tohib aga seda kujutatut ei tohi kummardada. Ikonoklasm annab retsidiive nt 1524 pildirüüste Tallinnas. Islamis kompenseeriti elusa kujutamist mustrite ja kalligraafiaga. 31. Atatürgi mausoleum Mustafa Kemal Atatürk. 18811938. Hakkab Türgi eest võitlema, rajab 1923 Türgi Vabariigi. Annab rahvale perekonnanimed. Endale laseb nimeks anda 1934. aastal Atatürk (türklaste isa). 1928
Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks. Nüüd hakati reformatsiooni ellu viima linnavöimude abil, millega jöuti löpule 1525. Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati kirikuteenistujate arvu, vabanenud raha läks heategevusse, rajati pidalitöbiste varjupaiku, asutati koole. Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli armulaua suhtes, kus Zwingli käsitles armulauda püha öhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise vöi Kristuse kohhalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud vöimule. Zwingli öpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvötmine ja palgasödurlus.
varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud.
1531 ja 1551. 1521 Reformatsioon jõudis Liivimaale. 1522 Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. 1523 Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. 1524 Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. 1525 Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. 1530 Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. 1533 esimene teade mustlastest Eestis. 1535 Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1549 suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde. 1554 Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis Tartu
HUSSIITIDE SÕJAD: Feodalismi ja karoliku kirik vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. Sajandi I poolel, haripunkt oli Tšehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tšehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tšehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Žižka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tšehhis rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14
üle Peterburgi). 1842. aastal suleti Meditsiiniakadeemia - Üliõpilasi süüdistati patriootiliste vabastusideede levitamises. Vilniuses keelustati avaldada poliitilisi poola keelseid väljaandeid. 1839. aastal eemaldati koolide programmidest poola keel ja kirjandus. 1840. aastal tühistati Leedu statuut ja kehtestati vene kubermanguseadustik. Leedus kaotas tiitli üle 40 000 väikeaadliku. Tagakiusati katoliku kirikut - sekulariseeriti kirikumaad, eesmärgiks vähendada majanduslikku võimsust. 1844. aastal allutati juudi elanikkond üldisele valitsemiskorrale (sõjaväekohustus). 1864. aastal keelustati leedu kirjasõna. Sellele järgnes trükikeeld. 1891-1903 vene politsei konfiskeeris 200 000 köidet illegaalseid leedu raamatuid. 1864-1904 trükiti Vene riigis vaid 77 leedukeelset teost siis väljaspool piire anti välja 4000 raamatut (USA). Pärisorjuse kaotamine ja maareform 1861-1864 - Esimesed sammud talurahva
võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Zelivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tsehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Zizka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tsehhis rahutaotluse. Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega
Samas polnud riigipäevgi enam üksmeelne. 1526. aastal Speyeris toimunud riigipäeval (Itaalia sõdadega seotud Karl V ei saanud sellel osaleda), nõudsid vürstid endale usuvabaduse ning õiguse määrata ka oma alamate usku. Reformatsiooniga kaasaläinud vürstkondades kehtestati ilmaliku võimu toel uued kirikukorraldused. Saksi kuurvürst oli esimene, kes 1528. aastal nimetas ametisse konsistooriumi ja superintendendid. Kirikuvarad sekulariseeriti, kloostrid suleti. Kui 1529. aastal toimunud järjekordsel Speyeri riigipäeval üritati keisri kohalolekul taas reformatsiooni peatada, avaldas osa saadikuid protesti, nõudes Wormsi edikti tühistamist. Siit tulenebki reformatsiooniga kaasaläinute nimetamine protestantideks. 1530. aasta Augsburgi riigipäeval sõnastas Lutheri lähimaid kaasvõitlejaid Philipp Melanchton protestantliku Augsburgi usutunnistuse (Confessio Augustana).
1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine]
Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Zelivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tsehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Zizka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tsehhis rahutaotluse. Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega.
osalt vallutati, osalt läks Poola-Taani-Rootsi võimu alla. Tartu piiskopkond vallutati. Magnus omandas ka Kuramaa piiskopkonna, vormiliselt ka Tallinna piiskopi koha, Saare-Lääne piiskokond, Ordu valdused ja Riia linn liideti 1561- 62 Leedu-Poola riigiga (vormiliselt Leeduga), Kettler võttis Ordu riided selhast ja andis truudusvande, temast sai Kuramaa hertsog, esialgu oli ta muude Poola valduste administraator, viimane Riia peapiiskop Wilhelm suri riias ja piiskopkond sekulariseeriti?. Sellega oli ka keskaegne liivimaa oma eksistentsi lõpetanud. 26.03.12 Keskaegse riiklik korraldus ja haldus Korraldus loodi vallutuste käigus ja ajal, hiljem tegi läbi vaid väheseid muudatusi ja see territoriaalne jaotus mis tekkis, tugines varasematele jaotustele. Ei aetud uusi piire, vaid vastsed piirid tuginesid varasematele - territooriume ei jagatud mitte maastikul, vaid need maakonnad, kihelkonnad kuuluvad ühele jne. Ida-Euroopas hakati tähistama
annaabi.ee 
