kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest.
2. Lihtimplikantide hulga minimeerimine (katteülesanne). Kaks enamlevinud varianti antud meetodist erinevad algandmete esituselt. Need on niinimetatud intervallmeetod, mille puhul implikantide kirjeldamiseks kasutatakse intervallesitust ja numbriline meetod, mis on orienteeritud funktsiooni kümnendesitusele. · Intervallmeetod Kuna McCluskey meetod põhineb kleepimisseaduse kõikvõimalikele rakendustele antud funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures langevad (n-1) argumendi väärtused kokku ja ühe argumendi väärtus on kleebitavates vektorites erinev).
Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest.
2. Lihtimplikantide hulga minimeerimine (katteülesanne). Kaks enamlevinud varianti antud meetodist erinevad algandmete esituselt. Need on niinimetatud intervallmeetod, mille puhul implikantide kirjeldamiseks kasutatakse intervallesitust ja numbriline meetod, mis on orienteeritud funktsiooni kümnendesitusele. Intervallmeetod Kuna McCluskey meetod põhineb kleepimisseaduse kõikvõimalikele rakendustele antud funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures langevad (n-1) argumendi väärtused kokku ja ühe argumendi väärtus on kleebitavates vektorites erinev).
annaabi.ee 
