Linnade laienemin ja sisestruktuur
Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast
välja asuvate eramute ehitusse. Kehvade elutingimuste, saastumise ja kuritegevuse eest lahkuti
ärilaid ümbritsevatest agulitest eeslinnadesse. Agulid lagunesid veelgi ja neist kujuneisd
kuritegevuse pesad, mis omakorda peletasid eemale korralike elanikke. Linn kaotas tööstuslinna
ringstruktuuri ning kujunes planeerimisest ja sotsiaalsetest protsessidest tingituna sektoriliseks nii
funktsionaalses (tööstuse ja elurajoonid) kui ka elurajoonide (sissetulekute jaotuse ja etniliste
tunnuste järgi) lõikes.
Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine.
Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja
mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris
töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: