Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mille eesmärgiks oli Eesti vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti
repressioone tema suhtes ei rakendatud. Ta etendama Otto Merimaa, Arnold Green ja kutsuti Moskvasse, temast sai Nõukogude Edgar Tõnurist. Neist Greeni ja Tõnuristi võib Liidu Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi Nõukogude aja oludes pidada suhteliselt vanemteadur (195159, 196769) ja eestimeelseteks võimukandjateks, kes siinset sektorijuhataja (195967). 1964. aastal kaitses ta kultuuri, haridust ning põllumajandust või majandusdoktori kraadi, kaks aastat hiljem sai maluste piires edendada püüdsid. Nad suutsid temast professor. Karotamm suri Moskvas oskuslike suhtlejatena vastu seista mitmetele 1969. aastal. üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada 1950
käitumise hukka, ent ei ütle seda välja. Pruut imestab, et isegi raadio kuulamist peetakse patuks. Põlatakse ka voodit, tooli. Lõpuks saab uus mehes võitu ja ta viskab naise traditsioonilised riided tulle. 140 Kahest arheoloogist. Üks on missioonitundega, tahab jutustada B linna elanikele nende ajaloost. Teisele pole miski püha, seepärast ei usu ta esimese entusiasmi. Ent lõpuks valib professor oma töö jätkama esimese arheoloogi. Ata Atadzanovi romaan ,,Sinu lähedased" (1974) on sektorijuhataja elust. Serdar Sadõjevits on küüniline inimene, keda on kujutataud töö-, kodumiljöös. Tema kuju on veenvam kui peategelase, väheaktiivse Salamkuli Batmanov oma. Tollel on inimlikke vigu, ta ei saa osa rahadest, on üldse väheaktiivne, ent ei võta midagi ette, kuna on veendunud, et head võidavad. Kuid autor ei aruta seda külge pikemalt. 141 Töödejuhataja Nurmurad on isiklike probleemide otsustamisel nõrgatahteline: ta armastab üht (Aidzemalil on ka
annaabi.ee 
