Osaliselt on tegemist sarnast tähendust omava biseksuaalsusega, erinevus on aga selles, et panseksuaale ei huvita partneri sugu ega nende enda seksuaalne identiteet. Panseksuaalid leiavad endale kaaslase olles keskendunud partneri isikuomadustele, moraalsetele väärtustele, emotsionaalsusele ja tunnetele, mida on suhtlus teise indiviidiga panseksuaalis tekitanud. Seda terminit kasutati küll juba 1990ndate alguses, kuid tol ajal ei kogunud see populaarsust. Seksuoloogid usuvad, et panseksuaalsus muutub aktuaalsemaks, kuna uued generatsioonid üritavad põhjalikumalt intiimsuse küsimusi mõista ja pööravad seksuaalelu nüanssidele rohkem tähelepanu. Samas rõhutatakse, et panseksuaalsed inimesed on enamasti väga valivad ning kuigi nad võiksid kõigiga vahekorda astuda, siis seda nad enamasti siiski ei tee. Suhteeksperdid kinnitavad, et kui panseksuaalne inimene seob ennast romantiliselt kellegi
paremini, kui seksuaalfantaasia, mida peetakse normaalseks seksuaalse erutuse saavutamise ja omaenese seksuaalsuse uurimise vormideks. See on lõbus ja funktsionaalne, aga samas ka veidi hirmutav. Nii mõnigi meist häbeneb oma räpaseid mõtteid ja tundeid ning arvab, et need ei ole normaalsed, mis tekitab meis ängistust ja hirmu. Paljude seksuaalfantaasiate puhul peab paika see, et kui inimestele antaks võimalus neid ellu viia, siis põgeneks enamus inimesi kabuhirmus. Ameerika seksuoloogid on uurinud inimeste seksfantaasiaid ja selle tulemusena teada saanud, mis köidab mehi ja naisi partneris ja voodielus enim. Meeste ja naiste seksuaalsed fantaasiad on erinevad, kuigi mõlemad võivad fantaseerida masturbeerides või partneriga vahekorras olles. Mehed unistavad ja fantaseerivad naistest 2 korda rohkem. Meeste tüüpilised seksuaalfantaasiad on seks süütuga, seks kolmekesi (kolmas isik võiks olla meelsamini naine),
tagajärgi. Praktiliselt kõik vaimsed ja füüsilised hädad aeti masturbatsiooni kraesse. Kahvatu näojume, kasvupeetus, sisselangenud rind, närvilisus, vistrikud ja isukaotus olid vaid väike osa masturbatsiooni põhjustatud tagajärgedest. Noorukitele, kes eirasid neile mõeldud käsiraamatute soovitusi, ennustati täielikku vaimset ja füüsilist allakäiku. Nendes tekstides esitatud kirjeldused olid parajalt humoorikad , ent kuigi tänapäeva seksuoloogid, arstid ja kirjanikud on andnud endast kõik, et eemaldada inimeste hingest see sügavale juurdunud pimedast rumalusest kantud stigmat, on see neil vaid osaliselt õnnestunud. Suur osa inimestest, eriti need, kel vanust üle neljakümne, ei suuda emotsionaalselt leppida faktiga, et eneserahuldamine on loomulik ja tervisele isegi kasulik. Isegi siis, kui nad seda fakti mõistusega tunnustavad. Ja nemad sisendavad oma vastikustunnet tihti ka oma lastesse.