Lühiajalistes suhetes tuleks õppida oskus öelda "Jumalaga" nii, et ei jääks lahtiseid otsi ega kriipivat tunnet hinge. Uut tüüpi suhteid luuakse päris uute tuttavatega, siia alla võib lugeda ka suhte oma psühhoterapeudiga, kui ka vanade tuttavatega. Kasvusuhetele vastandlik on seiskunud suhe. Näiteks emalikku hoolitsust vajav mees leiab jälle endale samatüüpi uue "emme" või "hulkurkassi" tüüpi mehi üleskorjav naine toob koju järgmise samast liigist. 16. Seksuaalsused vajadused. Seksuaalsed vajadused ei kao pärast lahkuminekut, tekib suur vajadus füüsilise puudutuse ja helluse järele. Seksuaalsustarbe puudumine on omane vahetult peale lahutust ja sügava masenduse puhul võib see kesta aastaid. Sügav kurbus ja seksuaalsustarbe puudumine käivad kokku. Pärast vihaperioodi oma endise abikaasa vastu kerkib vajadus tõestada endale OK olemist nii isiksusena kui seksuaalselt. Seetõttu
võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid loodav grupi määratluste ja reageeringutega. Kellegi sildistamine hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse poole. Stigma- moraalse halvustamise mark pannakse ühiskonna normaalsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge. 7. Seksuaalsused Strukturaal-funktsionalistlik perspektiiv s.o võimas kirg mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseeridasotsiaalselt produtiivses suunas.( sexida tohib ainult abielus olevate inimeste vahel,perekondade moodutamist soosivana ) Konfliktiteoreetiline perspektiiv lähtub samuti tungi/sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele kes määrab normid (riik, religioossed juhid tähtsateks kontrolli agentideks, kes nõuavad kohast käitumist)
Kuna mittehälbeliste inimestega suhtlemine on muutunud sedavõrd valuliseks, hakkab hälbeline vältima nende seltskonda ja moodustab koos teiste stigmatiseeritutega uue omataolise grupi. Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS. Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi. Seksuaalne identiteet tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv- on seksuaalsus võimas kirg, mille juured on bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade
Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest. Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas : Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine väärtustan seda mida ma tean, mitte seda mida ma oskan Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel naised võivad olla sõbrasuhtes meestega mõtlemata sellele, kas ta on atraktiivne, värtustavad muud suhted, mis ei põhine seksuaalsused Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine(haigus, frigiidsus) kui jään kinni tavadesse, siis on keskiga problemaatilisem. Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus. Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine. Keha muutumine vs keha domineerimine VANADUD 60- .. hiline täisiga 60-65 üleminek, üle 80- hiliseim täisiga Hoiakud: Kultuuriline stereotüüp "mida vanem, seda lollim" lapsikus, lihtsus. "Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud"- mütt
kultuuri ja looduse vahel. Paljudes ühiskondades nähakse naisi looduslähedasematena kui mehi. ,,MEESTE MAAILM" JA ,,NAISTE MAAILM" Nõustudes, et meeste ja naisete vahel on süstemaatilisi erinevusi, peame tõdema, et nad võivad ka maailma erinevalt mõista. Antropoloogidel on naisi raske uurida, kuna nad on kultuuri tõttu mitmetes ühiskondades häbelikud ja vaiksed. Mehed räägivad ühiskonnast kergemalt. Naiset maailma on raskem analüüsida kui meeste maailma. SEKSUAALSUSED Mitmetes ühiskondades klassifitseeritakse gei mehi vahepealseks sooks. Samuti räägitakse mõnes ühiskonnas, et lesbid on heteroseksulaasetest naistest bioloogiliselt erinevad. VANUS Paljudes ühiskondades inimese auaste tõuseb vanemaks saades. Samas pole mitmetes modernsetes industreaal ühiskondades autoriteeti eakate vastu. Vanemaid inimesi hinnatakse kogemuse tõttu. Paljudes ühiskondades on poltiitilised juhid vanemad mehed. Teismelisi ei võeta tõsiselt, kuna nad
omavatest indiviididest, kes ei soovi enam mittehälbeliste inimestega nii tihedalt suhelda ning on otsinud üles omasugused. 6.10. Mis on ekstsentriline käitumine? Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavalisteks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. 7) Seksuaalsused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk 7 7.1. Mis on seksuaalne identiteet? See on inimese enesemääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. 7.2. Mis on seksuaalsus strukturaal-funktsionalistliku paradigma seisukohast? Võimas kirg, mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. 7.3. Mis on seksuaalsus konfliktiteoreetilise paradigma seisukohast?
annaabi.ee 
