Rahulolutunded kutsutakse esile eelkõige niinimetatud erogeensete tsoonide teadliku erutamise teel. Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung olnud ülekaalukalt autoerootiline; nüüd leiab ta seksuaalobjekti. Siiani avaldus see osatungidena ja erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine. Nüüd ilmneb uus seksuaalne eesmärk, mis tekib kõigi osatungide koostöö tulemusena, kuna erogeensed tsoonid koonduvad genitaalide tsooni juhtkontrolli alla. Et uus eesmärk omistab mõlemale sugupoolele väga erinevad funktsioonid, kulgeb nende seksuaalne areng nüüdsest teineteisest lahus
Meeldiv v ebameeldiv Inimesed, kes on olnud vähe seksuaalvahekorras, nendel neg suhtumine. Terminites ,,tohib" ,,ei tohi" nt. kui vanemad on ära keelanud seksuaalvahekorra enne mingit vanust siis see pärsib seda. -> Moraalse käitumise dimensioon. Ootuslik vastus kujutab ette seksuaalvahekorra tagajärgi, kas on meeldiv (nauding) v ebameeldiv. NEED PARAMEETRID MÕJUTAVAD ÜKSTEIST SEKSUAALKÄITUMINE 1. Seksuaalobjekti valik: 2. Sooroll 3. Sooidentiteet 4. AT 1. Seksuaalobjekti valik: meeldivuse järgi: 1) füüsilised karakteristikud (tervis, puhtus, vanus). Et järglasi saada. 2) suhtelised karakteristikud: reproduktiivsuse alla: meestele meeldivad atraktiivsed naised, naine aga hindab mehe kõrget staatust, vanemad mehed. Naised on partneri suhtes valivamad, kui mehed. Valiku kriteeriumid (armastuse suhtes): 1
annaabi.ee 
