Toimumiseks on vajalik F- plasmiidi olemasolu bakteri rakus ehk F-faktor. Osad bakterid sisaldavad F-plasmiidi ja neid nimetatakse F+ rakkudeks. Teised on aga ilma plasmiidideta, neid nimetatakse F- rakud. Ja selle järgi jaotatakse kaheks. Doonor on F+ ja retsipient on F-. F+ ja F- raku koosolemises tekib nende vahel tsütoplasmaatiline sild. Ja seda silla teket kodeerib F- faktor. F- faktor vastutab ka F-pilide moodustumise eest. Neid nimetatakse ka sekspilideks. Konjugatsioon võib toimuda sama liiki bakterite piires kui ka erinevate bakterite vahel. F-plasmiid määrab bakterite järgnevad omadused: F-pilide sünteesi, mis asuvad F+ rakkude pinnal. Tegemist on seest õõnsate rakkudega, mida saab läbida DNA. F-pili kinnitub terminaalse otsaga F- rakul olevatele retseptoritele ja tekib F+/F- ühendus ehk konjugaat. F-faktoris on spetsiaalsed geenid, mis võimaldavad DNA seostumise genoomi kindlastesse kohtadesse. 25
Toimumiseks on vajalik F- plasmiidi olemasolu bakteri rakus ehk F-faktor. Osad bakterid sisaldavad F-plasmiidi ja neid nimetatakse F+ rakkudeks. Teised on aga ilma plasmiidideta, neid nimetatakse F- rakud. Ja selle järgi jaotatakse kaheks. Doonor on F+ ja retsipient on F-. F+ ja F- raku koosolemises tekib nende vahel tsütoplasmaatiline sild. Ja seda silla teket kodeerib F- faktor. F- faktor vastutab ka F-pilide moodustumise eest. Neid nimetatakse ka sekspilideks. Konjugatsioon võib toimuda sama liiki bakterite piires kui ka erinevate bakterite vahel. F-plasmiid määrab bakterite järgnevad omadused: F-pilide sünteesi, mis asuvad F+ rakkude pinnal. Tegemist on seest õõnsate rakkudega, mida saab läbida DNA. F-pili kinnitub terminaalse otsaga F- rakul olevatele retseptoritele ja tekib F+/F- ühendus ehk konjugaat. F-faktoris on spetsiaalsed geenid, mis võimaldavad DNA seostumise genoomi kindlastesse kohtadesse. 25
annaabi.ee 
